Kultuurikorralduse õppekava tudeng Elisabeth: „Siin õppides saad väga laiapõhjalise kultuurimaastiku kontaktide võrgustiku“
Elisabeth Teener on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava neljanda kursuse tudeng, kes oma lõputöö raames proovis ära Viljandi Hansapäevade peakorraldaja vastutusrikka rolli. Täna tegutseb ta tööalaselt kolmel rindel, andes oma panuse Viljandi folgi ja TEMUFI projektiteatri turundusse ning olles osa ACMC (Arts and Cultural Management Conference) rahvusvahelise kultuurikonverentsi tiimist.
Küsisime Elisabethilt, mis tõi teda õppima kultuuriakadeemiasse, mida õpetas talle Hansapäevade peakorraldaja roll ja kellel soovitab Elisabeth tulla õppima kultuurikorralduse õppekavale.
Mis tõi sind õppima TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse kultuurikorralduse õppekavale?
Eelkõige inspireeris mind keskkond. Viljandi on linnana väga äge koht, kus tudengina elada. Siin tekib kogukonna ja hoituse tunne. Linn on selleks ideaalse suurusega. Sul on alati võimalus enda ajaks ja ruumiks, aga kui tekib soov mõni äge projekt ellu viia, on kõik kontaktid käe-jala juures ning inimesed avatud ja valmis kõige hullumeelsemate ideedega kaasa tulema.
Oma lõputöö raames said kätt proovida Viljandi Hansapäevade peakorraldaja rollis. Mida sa sellest kogemusest õppisid? Kas näed end ka tulevikus mõne festivali korraldajana?
Minu jaoks sümboliseerivad Hansapäevad kogukonnafestivali ja kogukonna teema on mulle südamelähedane ning oluline. Tunnen, et eriti Viljandis elatud ja õpitud aastate jooksul sai see suurema tähenduse. Väärtustan väga kogukonda ning sellised linna festivalid nagu Hansapäevad toovad kokku pered ja sõbrad. Viljandi Hansapäevade juhtimine oli võimalus oma kogukonda tagasi anda ja panustada.
Sündmuse tiimiga olin seotud kolm aastat ning see õpetas mulle palju nii enda kui ka minu eriala valiku kohta. Aasta 2023. Viljandi Hansapäevade korraldamine oli minu lõputöö teemaks, aga peakorraldaja rollis olin ka aasta varem. See oli esimene suur projekt, mida eest vedasin, ja see andis mulle väga hea ülevaate festivali korraldusprotsessi igast osast ning suurepärase suursündmuse juhtimise kogemuse.
Mulle meeldib end alati mitmekülgselt täiendada ja ma usun, et festivali korraldus on väga suur osa kultuurikorraldaja tööst ning hea meelega korraldan ka tulevikus mõnda põnevat festivali.
Kellel soovitad tulla õppima TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekavale?
Sobid kultuurikorraldajaks, kui oled ekstravert ja suhtleja, keegi, kellel on energiat ning kes suudab ja tahab seda ka teistele jagada.
Ole valmis, et teed palju koostööd, tihti väga erineva taustaga inimestega muusikutest ja valgustehnikutest raamatupidajateni välja. Sinus võiksid olla olemas tiimijuhi omadused ning võime näha suuremat pilti samal ajal ka detailidele tähelepanu pöörates.
Kultuurikorralduse mõiste tundub tihti segane ja laialivalguv, nii et ehk aitavad õppekava olemusest paremini aru saada mõisted nagu produtsent, manager ja projektijuht, mis on mõned paljudest kultuurikorralduse eriala lõpetanute töövõimalustest.
Mis sulle kultuuriakadeemia ja kultuurikorralduse õppekava juures kõige rohkem meeldib?
Praktiline, loominguline ja vaba keskkond, mis annab võimaluse olla sina ise ja leida enda teekond. Siin õppides saad väga laiapõhjalise kultuurimaastiku kontaktide võrgustiku.
Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat?
Mitmekesine.
Kultuurikorralduse õppekava
Kultuurikorralduse bakalaureusekraad loob sulle eneseteostusvõimalusi mitmel tasandil alates tööst väiksemate kogukondadega kuni rahvusvahelise kaaluga ürituste korraldamiseni. Sul on võimalus panna end proovile väga erinevates olukordades, näha kõrvalt professionaalsete kultuurikorraldajate tööd ning mõistagi korraldada ka ise mitmesuguseid üritusi ja projekte.
Kultuurikorralduse õpetamist suunavad ja sisustavad oma valdkonna professionaalid, teiste seas: Eva Saar (Jazzkaar), Terje Trochynski (Tallinn Music Week / Svjata Vatra), Jane Oblikas (Design Minds), Mihkel Kaevats (Kultuuriministeerium), Mihkel Känd (PromFest), Monika Koks (Yolo Group) jpt. Kultuurikorralduse õppekava korralised õppejõud on pikaaegse kogemusega professionaalid Anu Rannu (Eesti Pärimusmuusika Keskus), Peedu Põld (Viljandi Pärimusmuusika Festival) ja programmijuht Jorma Sarv.
Professionaalne kultuurikorraldaja on teretulnud panustaja kogukondade loomisel ja piirkondlike algatuste eestvedajana, samuti vajalik kolleeg festivalide ja muude suurürituste tiimides ning mitmesugustes kultuuri- ja meelelahutusasutustes. Loe lähemalt SIIT.
Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppesse saab avaldusi esitada 12. juuni-26. juuni ning magistriõppesse 1. veebruar-26. juuni.
