Käimasolevad projektid
Siit lehelt leiab TÜ Viljandi kultuuriakadeemiaga seotud projektide ülevaate.
Viljandi kuulub UNESCO loovlinnade võrgustikku alates 2019. aastast. Võrgustik hõlmab seitset linnade kategooriat: kinolinnad, käsitöö- ja rahvakunstilinnad, disainilinnad, gastronoomialinnad, kirjanduslinnad, meediakunstilinnad ja muusikalinnad. Eestist kuuluvad loovlinnade võrgustikku Tartu kirjanduslinnade kategoorias ning Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnade kategoorias.
Loovlinna töögruppi veab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin. Toimkonda kuuluvad ka Kondase keskuse, Viljandi muuseumi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Viljandi linnavalitsuse, Bonifatiuse gildi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse esindajad ning vabatahtlikkuse alusel kaasamõtlejad.
UNESCO loovlinna töögrupp paneb aasta alguses kokku iga aasta teema ja planeeritavad tegevused. Samuti valitakse igal aastal uus linnameister.
Aeg
1. märts 2021 – 30. juuni 2022
Eesmärk
Covid-19 kriis muutis esinejate ja publiku füüsilise kohaloleku ühes ruumis võimatuks. Teatrid hakkasid otsima võimalusi esinemiseks veebikeskkonnas ning elektron.art oli üks esimesi platvorme, mis hakkas etenduskunstnikele virtuaalset ruumi pakkuma. Voogteatri suurim probleem on publiku ja esinejate vahelise reaalajas suhtluse puudumine – raske on hinnata virtuaalse etenduse edukust, teadmata, mida publik etenduse ajal tunneb.
Eksperimentaalse projekti „Voogteater kui uurimistööriist“ eesmärk on välja töötada raamistik, kus uus tarkvara ja meetodid võimaldavad luua veebietendusi publiku kaasatuse indeksi põhjal. Publiku kaasatuse mõõtmiseks keskendutakse peamiselt emotsioonide tuvastamisele näos, mis põhineb vaataja veebikaamera analüüsil. Tulemuseks olevat indeksit kasutatakse TÜ VKA-s kahe semestri jooksul uute veebietenduste loomiseks ja analüüsimiseks. Projektis hinnatakse uue teenuse teostatavust, mis võib pakkuda huvi ka etenduskunstide valdkonnast väljaspoole, et hinnata kasutajate kogemusi erinevat tüüpi veebisündmustel.
Koostööpartnerid
Projekti rahastatakse Tartu Ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetusega. Projekti rahaline maht on 32 619 eurot. Meeskonda kuuluvad TÜ VKA etenduskunstide multimeedia lektor Taavet Jansen, neuroteadlane Aleksander Väljamäe ning TÜ VKA projekti- ja arenduskoordinaator Anu Almik, kaasatud on TÜ VKA etenduskunstide õppekava tudengid ja õppejõud. Koostööd tehakse Andres Kuusikuga TÜ Neuroturunduse laborist, väga olulist rolli täidavad Hugo Silva ja Patrícia Botaga – Instituto de Telecomunicações (IT-LISBOA) ning Elektron.art meeskond.
Aeg
2021–2022. aasta
Eesmärk
2021. aasta suvekuudel katsetasime esimest korda koostöös Viljandi linnaga loovettevõtluse inkubaator-kiirendi formaati, mille raames loodi ja registreeriti TÜ VKA ettevõtlusõppe läbinud meeskondade poolt Viljandisse neli uut ettevõtet. 2022. aastal on kavas võtta suvisesse inkubaatorisse kümme meeskonda, eesmärgiga luua Viljandi piirkonda kümme uut ettevõtet.
Koostööpartnerid
Viljandi linnavalitsus toetas loovettevõtluse inkubatsiooniprogrammi käivitamist ja läbiviimist 2021. aastal 10 000 euroga ning 2022. aastaks on taotletud toetust 20 000 eurole.
Aeg
5. oktoober 2020 – 30. juuni 2022
Eesmärk
See on Tartu Ülikooli eri valdkondade ühisprojekt, mille raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekaval korraldatakse koolitusi, et arendada õppekava praktikasüsteemi.
Koostööpartnerid
Rahastaja on Riigi Tugiteenuste Keskus.
Aeg
1. detsember 2020 – 30. november 2022
Eesmärk
Projekti eesmärk on uurida, testida ja luua õppematerjal Eesti ja Norra põliste ja enamlevinud lambatõugude villa kvaliteedi ja omaduste kohta ning piloteerida tekstiilitudengitele mõeldud villa õppeprogramme. Projekti laiemaks eesmärgiks on suurendada kohaliku lambavilla eesmärgipärast kasutamist tekstiilide valmistamisel. Eestis on kohaliku villa kvaliteedi osas palju eelarvamusi ja suurem osa sellest (85–90%) hävitatakse jäätmetena. Puudub Eesti villa kvaliteedisüsteem ning pole piisavalt uuritud kohaliku villa omadusi ja sobivaid kasutusvõimalusi, mis aitaksid toetada kohaliku tooraine laiemat kasutamist. Norras seevastu on olemas väga hea villa kogumise, sorteerimise ja töötlemise süsteem, kuid sarnaselt Eestiga peaks tekstiilitudengite arusaam kohaliku villa omadustest ja kvaliteedist olema parem.
Projekt aitab leida kohalikule villale sobivaid kasutusvõimalusi erinevate tekstiilide valmistamisel ning arendada ja väärtustada kohaliku villa kasutamist käsitööliste, kunstnike ja ka tarbijate seas. Projekti kaasatud villavabrikud saavad kasutada tulemusi oma toodete paremaks tutvustamiseks ja Eesti vill saab väärtusliku tekstiilitoorainena rohkem teaduspõhist tähelepanu.
Koostööpartnerid
Euroopa Majanduspiirkonna/Norra kõrghariduse koostööprogramm toetab kaheaastast projekti kogusummas 128 657 eurot. Projekti juhtpartner on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia. Projekti partneritena on Eestist kaasatud Tallinna Tehnikakõrgkool ja ettevõte Muru Villavabrik ning Norrast Kagu-Norra Ülikool (University of South-Eastern Norway) ja Selbu Spinneri AS.
Aeg
1. november 2021 – 1. november 2024
Eesmärk
Projekti raames on kavas arendada ühist õppemoodulit, veebiplatvormi õppetööks ja repertuaarivahetuseks ning korraldada tudengite vahetust kõigis partnerriikides toimuvate intensiivnädalate raames.
Koostööpartnerid
Projekt on rahastatud Erasmus+ strateegilise koostöö programmist kogusummas 354 700 eurot. Juhtpartner on Kagu-Norra Ülikool (University of South-Eastern Norway), lisaks TÜ Viljandi kultuuriakadeemiale on partneritena kaasatud kõrgkoolid Prantsusmaalt (Pôle Aliénor), Hispaaniast (Conservatorio Superior de Música de Vigo) ja Kreekast (University of Ioannina) ning muusikakõrgkoolide võrgustik The Association Européenne des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen (AEC).
Aeg
1. jaanuar 2022 – 1. juuli 2024
Eesmärk
Projekti eesmärk on analüüsida viise kuidas ülikoolid saavad aidata kultuuripärandi asutustel toibuda pandeemiast põhjustatud kriisist, luua ülikoolidele tööriist avatud innovatsiooni meetodite ja praktikate kasutamiseks, luua metoodika kõrgharidusest lähtuva avatud innovatsiooni kasutamiseks kultuuripärandi asutustes, piloteerida ja analüüsida metoodikat.
Koostööpartnerid
Projekt on rahastatud Erasmus+ strateegilise koostöö programmist kogusummas 341 935 eurot. Juhtpartner on Norwegian University of Science and Technology, lisaks TÜ Viljandi kultuuriakadeemiale on partneritena kaasatud Sant'Anna – School of Advanced Studies Pisa, Sofia University St. Kliment Ohridski, Web2learn ja Federation of Women Association “Kores of Cyclades”.
Aeg
28. september 2021 – 27. september 2022
Eesmärk
Projekti eesmärk on luua strateegilised tööriistad intellektuaalomandi ning iseäranis autoriõiguse alase teadlikkuse tõstmiseks Eestis, nende seas valik õppematerjale, visuaalne identiteet ja tuumiksõnumid ning teadlikkuse tõstmise kampaania tööriistakast.
Koostööpartnerid
Rahastajad on European Union Intellectual Property Office 60 000 euro ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing 3000 euroga.
Aeg
9. veebruar 2022 – 31. märts 2023
Eesmärk
Projekti sisuks on unikaalse kultuuripärandi, Eesti pärimuspillide helimaailma avamine laiemale publikule. Eksperimentaalse sämpliprojekti tulemusel valmib Eesti pärimuspillide sämplite helipank, et iga soovija saaks pillide kõlasid oma loomingus kasutada. TÜ Viljandi kultuuriakadeemias on olemas oskusteave sämplite loomiseks ning ka ligipääs Eesti pärimuspillide parimatele mängijatele. Salvestatakse/sämpeldatakse ja luuakse helipangad järgmistele traditsioonilistele pärimusinstrumentidele: eesti/Teppo lõõts, eesti torupill, parmupilli versioonid, hiiu kannel, eesti väikekannel ja kromaatiline kannel, eesti pärimusviled.
Koostööpartnerid
Projekti rahastatakse Tartu Ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetusega suuruses 29 000 eurot. Meeskonda kuuluvad TÜ VKA helitehnoloogia erialasuuna juht Janar Paeglis, pärimusmuusika erialajuht Cätlin Mägi, helirežissöör Christoph Schulz (TÜ VKA ja Musicom). Sämplipanga loomise protsessi on kaasatud TÜVKA muusika õppekava helitehnoloogia eriala tudengid.
