Kultuuripärandi loovrakenduste õppekava magistrant Tarmo: „Kultuuriakadeemial on eriline koht tänapäeva Eestis“

Tarmo Noormaa on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuuripärandi loovrakenduste õppekava magistrant. 2005. aastal lõpetas ta kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala. Tarmo missiooniks on pärimusmuusika tutvustamine laiemale avalikkusele ja lõõtspillimängijana kogukonda panustamine.

Küsisime Tarmolt, mis tõi ta taas õppima kultuuriakadeemiasse, kuidas on magistriõpe mõjutanud tema erialast tegevust ning kellele ta seda õppekava soovitaks.

Mis ajendas sind pärast rahvamuusika eriala lõpetamist magistriõppesse naasma?

Lõpetasin kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala 2005. aastal ehk pea 20 aastat tagasi. Neil aastatel olen tegutsenud nii õpetajana, muusikuna kui kultuurikorraldajana ning mul on ammune soov sellel perioodil saadud kogemused teadmisteks vormida ning võimalusel ka uut teadmist luua.

Eelkõige huvitab mind lõõtspillimuusika sotsiaalne aspekt, mida varem pole liiga palju uuritud. Magistriõppeprogramm pakub selleks suurepärast tuge ja võimalust. Olen väga tänulik oma juhendajale Taive Särjele, aga ka kõigile teistele õppejõududele, kes kogu hingest selles protsessis mind toetavad! Ja uskumatu, et kogu õpe on tasuta! See on suur privileeg, mida ma hindan kõrgelt.

Image

Kuidas on kultuuripärandi loovrakenduste magistriõpe aidanud sul oma erialast tegevust edasi arendada?

Olen alles õpingute alguses, aga siiski tunnetan juba kasutegurit oma igapäevases töös. Teoreetilised teadmised kultuurist ja filosoofiast aitavad paremini konteksti tajuda ja seeläbi mõtestatumalt tegutseda.

Millistele oskustele ja teadmistele see õppekava kõige rohkem keskendub?

Põhiline rõhk on kultuuriteoreetilistel teadmistel ja akadeemilise kirjutamise oskuse arendamisel. Kõik ained peaksid toetama lõputöö valmimist.

Kuidas õnnestub sul tasakaalustada õpingud ja mitmekülgne töö?

Tasakaalu leidmine õpingute, töö ja tegelikult ka pere vahel on keeruline ülesanne. Ma usun, et sarnased dilemmad on tuttavad kõigile, kes alustavad täiskasvanueas õpinguid. Õnneks on mul väga toetav ja innustav abikaasa ning saan oma töös otseselt õpitut rakendada. Ehkki see on keeruline, on hea tahtmise korral kõik tehtav.

Image

Milline on sinu hinnangul kultuuriakadeemia roll tänapäeva ühiskonnas?

Kultuuriakadeemial on eriline koht tänapäeva Eestis. Püütakse mõtestada kehastatud teadmist, mis põhineb traditsioonilise käsitöö kogemusel – olgu see siis ehitus, muusika või tekstiil. Luuakse täiesti uut kultuuripärandi loovrakendustel põhinevat uurimisvaldkonda, milles mul on suur au kaasa teha.

Kellele soovitad tulla õppima kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekavale?

Soovitan tulla neil pärimuskultuuri valdkonna tegijatel, kellel on kihu mõista maailma paremini ja luua midagi uut, tuginedes oma oskustele.

Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat?

Sõbralik.