Õppekäigud koolidele
Ootame gümnaasiumiõpilasi Viljandi kultuuriakadeemiasse külla!
Pakume võimalust tulla õppekäigule Viljandi kultuuriakadeemiasse kui atraktiivsesse ja mitmekülgsesse õpikeskkonda. Õppekäigu eesmärk on saada ülevaade erinevate erialade õppimise võimalustest Viljandis ning Viljandi kultuurielust laiemalt.
Õppekäigu esimeses pooles tutvutakse kultuuriakadeemia õppehoonetega – peamaja, Vilma maja ning muusikamajaga. Õppekäigu teise poole sisustab praktiline tegevus. Osaleda saab ühes või mitmes paralleelselt toimuvas 45-minutitilises õpitoas, mida viivad läbi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ja/või üliõpilased. Õpitubade valimisel palume arvestada, et kõik välja pakutud töötoad ei pruugi olla teie külaskäigu ajal saadaval.
Sihtgrupp: 10.–12. klasside õpilased koos õpetajatega
Grupi suurus: kokkuleppel
Sisu: õppekäik koosneb kahest osast:
1. ekskursioon Viljandi kultuuriakadeemia õppehoonetes;
2. paralleelselt toimuvad töötoad.
Maksumus:
1. üks töötuba + ühe maja tuur – 100€
2. üks töötuba + kolme maja tuur – 150 €
Vali õpituba siit:
Regilaul
Õpitoas lauldakse regilaule, kuulatakse ammuseid laulikuid ja püütakse ette kujutada regilaulu loomulikku keskkonda. Luuakse ise lihtsaid laule toetudes vanadele lauludele ja õpitakse nii märkamatult ka regilaulu teooriat. Õpitoa viib läbi pärimusmuusika õppejõud Celia Roose või tudengid.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Parmupill
Õpitoas õpitakse, kuidas parmupilli kätte võtta ning sellega heli tekitada. Sellega hakkama saanuid juhendatakse ka meloodia mängimisel. Ühtlasi saadakse teada, kust saab soetada endale hea parmupilli ja milline pill on sobiv just meloodia mängimiseks. Kuulatakse parmupillimängu arhiivisalvestistelt ning tutvutakse, kuidas lugusid salvestistelt kuulata ja järele mängida. Õpitoa viib läbi Cätlin Mägi.
Maksimaalne osalejate arv: 15
Hääleimprovisatsioon
Hääl on nii loomulik asi, et enamasti me sellega ei tegele. Vahest ainult siis, kui esinema peab või ta mingil põhjusel lihtsalt “ära on”. Õpitoas õpitakse nii oma kõne- kui lauluhäält tundma. Uuritakse, mida saab häälega teha üksi ja teistega koos, milliseid helisid tekitada, milliseid meloodiaid luua. Õpitakse hääli ja rütme imiteerima ning muusikaks vormima. Õpitoa viib läbi laulu- ja hääleseade õppejõud Liina Saar.
Maksimaalne osalejate arv: 15
Kuidas kuulata jazz-muusikat?
Õpitoas saadakse teada, kuidas jazz-muusikat kuulata nii, et see stiil kuulajat rohkem kõnetaks ning pakuks ka muusikalist elamust. Saadakse ülevaade, kuidas läbi 20. sajandi erinevate kümnendite on jazz-muusika arenenud. Õpitoa viib läbi muusikateoreetiliste ainete õppejõud Marko Mägi.
Maksimaalne osalejate arv: 30
Rütmika
Õpitoas tutvutakse põgusalt erinevate noodivältustega ja õpitakse erinevaid rütme ja taktimõõte. Saadakse teadmisi grupeerimisest ehk erinevate noodivältuste ühendamisest. Võetakse vaatluse alla mõned rütmid ja proovitakse neid mängida “kehapilli” ning kõlapulkade abil. Õpitoa viib läbi Viljandi Muusikakooli löökpilliõpetaja Kristo Joosep või löökpilli õppejõud Ahto Abner.
Maksimaalne osalejate arv: 25
Töö helistuudios
Õpitoas saadakse ülevaade, kuidas toimub töö muusikastuudios. Tutvutakse erinevate salvestuseks kasutatavate mikrofonidega ning vaadeldakse, kuidas toimub muusika salvestamise ja kokkumängimise protsess. Saadakse näpunäiteid, milliste seadmetega on võimalik komplekteerida endale lihtne töötav kodustuudio. Õpitoa viib läbi muusikatehnoloogia õppejõud Janar Paeglis.
Maksimaalne osalejate arv: 12
Kitarr ja tema võimalused
Õpitoas tutvutakse erinevate akustiliste ja elektriliste kitarridega ning enimkasutatavate kitarriplokkidega. Õpitakse lihtsamaid kitarrimänguvõtteid ja saadakse teada, kuidas saata end kitarril ja kuidas mängida meloodiat. Õpitoa viib läbi kitarri õppejõud Marek Talts.
Maksimaalne osalejate arv: 25
Butafoorsed toidud
Töötoas antakse lühike ülevaade peamistest materjalidest, mida kasutatakse butafoorsete ehk mittesöödavate toitude valmistamiseks ning saab praktikas läbi proovida mõned lihtsamad tehnikad toiduainete jäljendamisel. Õpitoa viivad läbi teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava dekoraator-butafooria eriala üliõpilased.
Maksimaalne osalejate arv: 12
Valgustöötuba
Töötoas tutvustatakse põgusalt õpilastele valguse iseloomu ning erinevaid kaasaegseid tehnoloogiaid. Töötoa teemadeks on valguse värvi mõju publikule ning värvide segamine ja valguse ning värviga atmosfääri loomine. Töötuba koosneb loengust ja praktikumist, kus on võimalik kuuldu reaalselt läbi katsetada. Õpitoa viib läbi tehnoloogia õppejõud Siim Reispass.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Mis on teksti taga?
Traditsiooniline teatriloome protsess algab laua taga, kus lavastaja ja näitlejad vaatavad näidendile otsa ning asuvad seda uurima: kes on need tegelased? Mida nad tahavad? Miks kõik on just nii ja mitte naa? Töötoa eesmärk on näidata, kuidas elutust trükimustast samm sammu haaval elus tegevus välja kasvab. Töötuba viib läbi lavastajatöö nooremlektor Lennart Peep.
Maksimaalne osalejate arv: 12
Loovmäng
Mängu definitsioon on vist kõigile enam-vähem selge, loovus tähendab lahenduse leidmist uues, tundmatus, mittestandardses olukorras; loovas tegevuses tuntakse heameelt tegutsemisest ja oma võimete realiseerimisest, loov on rutiinse vastand. Pannes kokku loovuse ja mängu, saame loovmängu, mis võiks tähendada osalejate vabal tahtel toimuvat tegevust – mängu ning lahenduse leidmist uues, tundmatus olukorras. Mänguolukorrad on alati uued, neis ei tea kunagi ette, kuidas ning mis juhtub. Need peegeldavad reaalset elu ja inimeste käitumist. Loovmängus ei ole õiget ega valet, vaid on iga mängija otsus, panus, oskus. Õpitoa viib läbi tantsupedagoogika õppejõud Anu Sööt.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Loovtants
Loovtantsu eesmärk on õppida tantsuelementide KEHA, AEG, RUUM ja JÕUD kasutamise kaudu avastama enda kohta midagi uut, märkama nii oma kui teiste piire, leidma palju uusi ning vanu võimalusi liikumiseks nii igapäevaselt kui tantsutunnis. Läbi liikumise ja õpetaja antavate „loovate“ ülesannete õppida avastama, looma, vaatlema, kuulama ja arutlema. Õpitoa viib läbi tantsupedagoogika õppejõud Anu Sööt.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Täitsa pael!
Õpitoas saab osaleja aimu traditsioonilistest paelte punumise põhitõdedest. Igal osalejal on võimalus punuda endale pael sobiv pael kas võtmehoidjaks või muuks otstarbeks. Õpituba viib läbi tekstiili eriala õppejõud Christi Kütt või rahvusliku tekstiili vanema kursuse üliõpilane.
Maksimaalne osalejate arv: 12
Mida Sa seljas kannad?
Töötoas pöörame tähelepanu ja analüüsime enda ostu- ja tarbijakäitumist. Visualiseerime värvide abil, kas ja kui teadlikult me toetame ja järgime keskkonnasäästlikku tarbimist. Õpituba juhendab materjaliõpetuse õppejõud ja ringtehnoloogia eriala juht Diana Tuulik.
Maksimaalne osalejate arv: 12
Arhailisest tikandikirjast inspireeritud rinnamärgid või paberlennukid
Tutvutakse arhailise tikandikirja motiividega, joonistatakse märk ja märgimasina abil valmistatakse rinnamärk (üks märk iga õpilase kohta). Alternatiivina on võimalik kirjatud paberist teha lennuk. Õpitoa viib läbi üldkompositsiooni õppejõud Katri Smitt.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Villast lõngaks
Õpitoas antakse ülevaade sellest, millised on kohaliku lambavilla omadused ja milline imenipp teeb kiust lõnga. Tutvutakse erinevate ketrusvahenditega alates kedervarrest kuni moodsa tööstuslik ketrusmasinani. Osalejad saavad omal käel katsetada kedervarrega ketramist. Õpitoa viib läbi tekstiilikoja meister Astri Kaljus või rahvusliku tekstiili õppejõud Ave Matsin.
Maksimaalne osalejate arv: 12
Kuidas sünnib kangas?
Õpitoas tutvutakse kangastelgede ehituse ja toimimispõhimõtetega. Lisaks sellele saab tutvuda rahvuslike tekstiilidega, mida traditsiooniliselt on telgedel kootud. Õpituba viib läbi tekstiilikoja meister Astri Kaljus.
Maksimaalne osalejate arv: 12
Eesti kindad
Tutvustakse sissejuhatavalt Eesti silmkoeliste kinnaste ajalooga. Lähemalt vaadeldakse, mis teeb Eesti kindast Eesti kinda: tehnikad, värvid, mustrid, kunagised meistrid. Õpikoda toimub loeng-slaidiesitluse vormis, kuid osalejad saavad tutvuda ka päriskinnastega, mis on valminud üliõpilaste käe all või Ulase meistrikojas. Huvilised saavad ise proovida kududa imepeenikeste nõelvarrastega. Õpitoa viib läbi Eesti parim kindakuduja, rahvusliku tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Ma sulle ehitan!
Tahad teada, kuidas valmib käsitöö palkmaja? Pärandehituse õppejõud, Tarmo Tammekivi, annab ülevaate käsitöö palkmaja ehitusprotsessist – ehitusprojekteerimisest kuni „võtmed kätte“ lahenduseni. Õpitoas saadav teadmine annab asjakohase suunise sujuva koostöö alustamiseks käsitöö palkmaju projekteerivate ja ehitavate ettevõtjaga.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Sepatöö
Õpitoas tutvustatakse sepikoda ja sepatööd. Õpetatakse ääsi alla tuld tegema, haamri ja alasi kasutamise tehnikaid või väiksema sepiseseme valmistamist. Õpitoa viib läbi rahvusliku metallitöö õppejõud Väino Niitvägi. Võimalusel kaasatakse ka sepatöö eriala tudengid.
Maksimaalne osalejate arv: 5
Metallitöö ja ehete valmistamine
Tutvutakse kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala kullassepatöökodadega. Esitletakse rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste töid ja traditsiooniliste ehete valmistamise tehnikaid. Iga osaleja saab endale valmistada väikese metallist ehte. Õpituba viivad läbi rahvusliku metallitöö õppejõud ja/või üliõpilased.
Maksimaalne osalejate arv: 10
Arheoloogilised tekstiilid
Tutvutakse sissejuhatavalt arheoloogiliste tekstiilide maailmaga. Millised tekstiilid maa sees säilivad ja kuidas võisid need välja näha uuena? Omal käel saab katsetada vanadel telgedel kanga kudumist. Õpitoa viib läbi rahvusliku tekstiili õppejõud Ave Matsin.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Semiootilise esemeuurimise töötuba
Arutluse alla võetakse kolm argist eset: üks vana, üks kaasaegne ja üks suveniir. Töötoas mõtiskletakse selle üle, milliseid tähendusi esemed kannavad ja kui hästi on need tähendused ajas, ruumis ja tehnikate vahetumise käigus püsima jäänud. Õpitoa viib läbi pärandtehnoloogia teadur Kadri Tüür.
Maksimaalne osalejate arv: 20
Kuhu ulatub kultuurikorraldus?
Mis seob kultuurikorraldust ja majanduskasvu või regionaalset arengut või ühiskonna turvatunnet või hoopis kaitsevõimet? Eesti kultuurimaastikule ja ühiskonnaelule toetudes antakse lühike ülevaade kultuurikorralduse eri tahkudest ja valdkondadest nii regionaalses, üleriiklikus kui ka rahvusvahelises mõõtkavas. Ühiselt arutletakse selle üle, millist rolli kultuurikorraldus tänapäeval mängib, seda nii otsesemalt kui ka kaudsemalt hinnates. Mõttevahetust suunab kultuurikorralduse programmijuht Jorma Sarv.
Maksimaalne osalejate arv: 50 (või rohkem – töötuba saab läbi viia ka veebis)
Mis on kultuurisündmuste produktsiooni tähtsaim supervõime?
Töötoas tehakse ühiselt läbi interaktiivne harjutus, mis kirjeldab kultuurikorralduse ühte kõige olulisemat tööprotsessi – oma sihtrühma ja publiku tundmaõppimist, nende ootuste ja suhtlemisviisidega suhestumist. Töötoa viib läbi kultuurikorralduse programmijuht Jorma Sarv.
Maksimaalne osalejate arv: 50 (või rohkem – töötuba saab läbi viia ka veebis)
Appi, ma pean kõnet pidama!
Kõne pidamine, mis muudab enamuse meist ärevaks, võib olla ka väga meeldiv kogemus. Esinemisest võib saada lausa sündmus nii kõne esitajale kui kuulajatele. Eraldi pole olemas väga head kõnet, väga head esinejat ja väga head publikut – kõik kolm peavad omavahel kokku sobima. Mida saab kõne pidaja ise teha nende kolme kokku sobitamiseks, seda õpitoas uurimegi. Õpituba juhendab Külli Salumäe.
Maksimaalne osalejate arv: 25
Suhtlen täitsa vabalt
Õpitoa sisuks on draamaimpro paremaks suhtlemiseks ja kohandumiseks olukordadega. Luuakse läbi rollimängu erinevaid olukordi, õpitakse situatsioone märkama ja loovalt käituma. Õpituba arendab loovust ja paindlikust. Õpituba viib läbi Silvia Soro.
Maksimaalne osalejate arv: 30
Tegevusõppe kirev ja põnev maailm
Õpitoas tutvutakse erinevate seikluskasvatuses kasutatavate seiklustegevustega. Osalejad katsetavad ühte meetodit. Õpituba lõpeb tegevuse käigus kogetu ja õpitu refleksiooniga. Õpituba viib läbi noorsootöö metoodika õppejõud Piret Eit.
Maksimaalne osalejate arv: 30
Kehakeel konflikitolukorras
Vihastamisel toimuvad meie kehas ja kehaasendis muudatused, mis võivad viia enesevalitsuse kaotamiseni. Mil moel mõjutab kehakeel sinu edastavat sõnumit? Kuidas oma kehakeelega anda edasi sõbralikke sõnumeid? Kõike seda saab käesolevas töötoas teada ja läbi proovida. Õpituba juhendab seikluskasvatuse õpetaja Sergei Drõgin.
Piirarv: 50
Kriitika või solvang – mis on mis?
Tihtipeale ei oska me teha vahet kriitikal ja solvangul. Seetõttu on sageli üksteist keeruline mõista: kuulame, aga ei kuule, vaatame, aga ei näe. Samuti on meil raske kriitikat vastu võtta ja solvanguga toime tulla. Käesolevas töötoas räägitakse, kuidas eristada kriitikat solvangust ja mida teha kriitika ja solvanguga toimetulekuks. Õpituba juhendab seikluskasvatuse õpetaja Sergei Drõgin.
Piirarv: 50
Oskan öelda "ei"
Vahel avastame end olukorrast, kus meid ümbritsevad inimesed arvavad asjadest teisiti kui meie ja soovivad, et käituksime vastupidiselt iseenda soovidele ja tõekspidamistele. Kaaslaste surve all võib olla väga raske jääda iseendaks ja väljendada selgelt ning süüd tundmata oma tegelikke soove ja arvamust. Kui me enda eest ei seisa, siis otsustavad teised, mida peame tegema või kuidas oleks õige asjadest arvata. Töötuba keskendub sellele, kuidas öelda veenvalt ja selgelt „ei“ olukorras, kus üksikisiku vajadused ja tegelikud soovid erinevad kaaslase vajadustest ja soovidest. Õpituba juhendab seikluskasvatuse õpetaja Sergei Drõgin.
Piirarv: 50
