Skip to main content

Õppekäigud koolidele

Ootame gümnaasiumiõpilasi Viljandi kultuuriakadeemiasse külla!

Pakume võimalust tulla õppekäigule Viljandi kultuuriakadeemiasse kui atraktiivsesse ja mitmekülgsesse õpikeskkonda. Õppekäigu eesmärk on saada ülevaade erinevate erialade õppimise võimalustest Viljandis ning Viljandi kultuurielust laiemalt.

Õppekäigu esimeses pooles tutvutakse kultuuriakadeemia õppehoonetega – peamaja, Vilma maja ning muusikamajaga. Õppekäigu teise poole sisustab praktiline tegevus. Osaleda saab ühes või mitmes paralleelselt toimuvas 45-minutitilises õpitoas, mida viivad läbi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud ja/või üliõpilased. Õpitubade valimisel palume arvestada, et kõik välja pakutud töötoad ei pruugi olla teie külaskäigu ajal saadaval.

Sihtgrupp: 10.–12. klasside õpilased koos õpetajatega

Grupi suurus: kokkuleppel

Sisu: õppekäik koosneb kahest osast:

1. ekskursioon Viljandi kultuuriakadeemia õppehoonetes;

2. paralleelselt toimuvad töötoad.

Maksumus:

1. ekskursioon – tasuta;

2. töötoad – 50 €/üks töötuba.

Vali õpituba siit:
Regilaul 

Õpitoas lauldakse regilaule, kuulatakse ammuseid laulikuid ja püütakse ette kujutada regilaulu loomulikku keskkonda. Luuakse ise lihtsaid laule toetudes vanadele lauludele ja õpitakse nii märkamatult ka regilaulu teooriat. Õpitoa viib läbi pärimusmuusika õppejõud Celia Roose või tudengid. 

Parmupill 

Õpitoas õpitakse, kuidas parmupilli kätte võtta ning sellega heli tekitada. Sellega hakkama saanuid juhendatakse ka meloodia mängimisel. Ühtlasi saadakse teada, kust saab soetada endale hea parmupilli ja milline pill on sobiv just meloodia mängimiseks. Kuulatakse parmupillimängu arhiivisalvestistelt ning tutvutakse, kuidas lugusid salvestistelt kuulata ja järele mängida. Õpitoa viib läbi Cätlin Mägi. 

Hääleimprovisatsioon 

Hääl on nii loomulik asi, et enamasti me sellega ei tegele. Vahest ainult siis, kui esinema peab või ta mingil põhjusel lihtsalt “ära on”. Õpitoas õpitakse nii oma kõne- kui lauluhäält tundma. Uuritakse, mida saab häälega teha üksi ja teistega koos, milliseid helisid tekitada, milliseid meloodiaid luua. Õpitakse hääli ja rütme imiteerima ning muusikaks vormima. Õpitoa viib läbi laulu- ja hääleseade õppejõud Liina Saar. 

Kuidas kuulata jazz-muusikat?

Õpitoas saadakse teada, kuidas jazz-muusikat kuulata nii, et see stiil kuulajat rohkem kõnetaks ning pakuks ka muusikalist elamust. Saadakse ülevaade, kuidas läbi 20. sajandi erinevate kümnendite on jazz-muusika arenenud. Õpitoa viib läbi muusikateoreetiliste ainete õppejõud Marko Mägi. 

Rütmika 

Õpitoas tutvutakse põgusalt erinevate noodivältustega ja õpitakse erinevaid rütme ja taktimõõte. Saadakse teadmisi grupeerimisest ehk erinevate noodivältuste ühendamisest. Võetakse vaatluse alla mõned rütmid ja proovitakse neid mängida “kehapilli” ning kõlapulkade abil. Õpitoa viib läbi Viljandi Muusikakooli löökpilliõpetaja Kristo Joosep või löökpilli õppejõud Ahto Abner. 

Töö helistuudios 

Õpitoas saadakse ülevaade, kuidas toimub töö muusikastuudios. Tutvutakse erinevate salvestuseks kasutatavate mikrofonidega ning vaadeldakse, kuidas toimub muusika salvestamise ja kokkumängimise protsess. Saadakse näpunäiteid, milliste seadmetega on võimalik komplekteerida endale lihtne töötav kodustuudio. Õpitoa viib läbi muusikatehnoloogia õppejõud Janar Paeglis. 

Kitarr ja tema võimalused 

Õpitoas tutvutakse erinevate akustiliste ja elektriliste kitarridega ning enimkasutatavate kitarriplokkidega. Õpitakse lihtsamaid kitarrimänguvõtteid ja saadakse teada, kuidas saata end kitarril ja kuidas mängida meloodiat. Õpitoa viib läbi kitarri õppejõud Marek Talts. 

Butafoorsed toidud 

Töötoas antakse lühike ülevaade peamistest materjalidest, mida kasutatakse butafoorsete ehk mittesöödavate toitude valmistamiseks ning saab praktikas läbi proovida mõned lihtsamad tehnikad toiduainete jäljendamisel. Õpitoa viivad läbi teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava dekoraator-butafooria eriala üliõpilased. NB! Õpituppa mahub maksimaalselt 12 õpilast.

Valgustöötuba 

Töötoas tutvustatakse põgusalt õpilastele valguse iseloomu ning erinevaid kaasaegseid tehnoloogiaid. Töötoa teemadeks on valguse värvi mõju publikule ning värvide segamine ja valguse ning värviga atmosfääri loomine. Töötuba koosneb loengust ja praktikumist, kus on võimalik kuuldu reaalselt läbi katsetada. Õpitoa viib läbi tehnoloogia õppejõud Siim Reispass.

Täitsa pael!

Õpitoas saab osaleja aimu traditsioonilistest paelte punumise põhitõdedest. Igal osalejal on võimalus punuda endale pael sobiv pael kas võtmehoidjaks või muuks otstarbeks. Õpitoa viib läbi tekstiili eriala õppejõud Christi Kütt või rahvusliku tekstiili vanema kursuse üliõpilane.  

Arhailisest tikandikirjast inspireeritud rinnamärgid või paberlennukid 

Tutvutakse arhailise tikandikirja motiividega, joonistatakse märk ja märgimasina abil valmistatakse rinnamärk (üks märk iga õpilase kohta). Alternatiivina on võimalik kirjatud paberist teha lennuk. Õpitoa viib läbi üldkompositsiooni õppejõud Katri Smitt. 

Villast lõngaks 

Õpitoas antakse ülevaade sellest, millised on kohaliku lambavilla omadused ja milline imenipp teeb kiust lõnga. Tutvutakse erinevate ketrusvahenditega alates kedervarrest kuni moodsa tööstuslik ketrusmasinani. Osalejad saavad omal käel katsetada kedervarrega ketramist. Õpitoa viib läbi tekstiilikoja meister Astri Kaljus või rahvusliku tekstiili õppejõud Ave Matsin 

Kuidas sünnib kangas? 

Õpitoas tutvutakse kangastelgede ehituse ja toimimispõhimõtetega. Lisaks sellele saab tutvuda rahvuslike tekstiilidega, mida traditsiooniliselt on telgedel kootud. Õpituba viib läbi tekstiilikoja meister Astri Kaljus. 

Eesti kindad 

Tutvustakse sissejuhatavalt Eesti silmkoeliste kinnaste ajalooga. Lähemalt vaadeldakse, mis teeb Eesti kindast Eesti kinda: tehnikad, värvid, mustrid, kunagised meistrid. Õpikoda toimub loeng-slaidiesitluse vormis, kuid osalejad saavad tutvuda ka päriskinnastega, mis on valminud üliõpilaste käe all või Ulase meistrikojas. Huvilised saavad ise proovida kududa imepeenikeste nõelvarrastega. Õpitoa viib läbi Eesti parim kindakuduja, rahvusliku tekstiili õppejõud Kristi Jõeste. 

Ma sulle ehitan!  

Tahad teada, kuidas valmib käsitöö palkmaja? Pärandehituse õppejõud, Tarmo Tammekivi, annab ülevaate käsitöö palkmaja ehitusprotsessist – ehitusprojekteerimisest kuni „võtmed kätte“ lahenduseni. Õpitoas saadav teadmine annab asjakohase suunise sujuva koostöö alustamiseks käsitöö palkmaju projekteerivate ja ehitavate ettevõtjaga. 

Sepatöö 

Õpitoas tutvustatakse sepikoda ja sepatööd. Õpetatakse ääsi alla tuld tegema, haamri ja alasi kasutamise tehnikaid või väiksema sepiseseme valmistamist. Õpitoa viib läbi rahvusliku metallitöö õppejõud Väino Niitvägi. Võimalusel kaasatakse ka sepatöö eriala tudengid. 

Metallitöö ja ehete valmistamine 

Tutvutakse kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala kullassepatöökodadega. Esitletakse rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste töid ja traditsiooniliste ehete valmistamise tehnikaid. Iga osaleja saab endale valmistada väikese metallist ehte. Õpituba viivad läbi rahvusliku metallitöö õppejõud ja/või üliõpilased. Õpituppa mahub maksimaalselt 10 õpilast. 

Arheoloogilised tekstiilid 

Tutvutakse sissejuhatavalt arheoloogiliste tekstiilide maailmaga. Millised tekstiilid maa sees säilivad ja kuidas võisid need välja näha uuena? Omal käel saab katsetada vanadel telgedel kanga kudumist. Õpitoa viib läbi rahvusliku tekstiili õppejõud Ave Matsin.  

Semiootilise esemeuurimise töötuba 

Arutluse alla võetakse kolm argist eset: üks vana, üks kaasaegne ja üks suveniir. Töötoas mõtiskletakse selle üle, milliseid tähendusi esemed kannavad ja kui hästi on need tähendused ajas, ruumis ja tehnikate vahetumise käigus püsima jäänud. Õpitoa viib läbi pärandtehnoloogia teadur Kadri Tüür.  

Kuhu ulatub kultuurikorraldus? 

Mis seob kultuurikorraldust ja majanduskasvu või regionaalset arengut või ühiskonna turvatunnet või hoopis kaitsevõimet? Eesti kultuurimaastikule ja ühiskonnaelule toetudes antakse lühike ülevaade kultuurikorralduse eri tahkudest ja valdkondadest nii regionaalses, üleriiklikus kui ka rahvusvahelises mõõtkavas. Ühiselt arutletakse selle üle, millist rolli kultuurikorraldus tänapäeval mängib, seda nii otsesemalt kui ka kaudsemalt hinnates. Mõttevahetust suunab kultuurikorralduse programmijuht Jorma Sarv.  

Mis on kultuurisündmuste produktsiooni tähtsaim supervõime? 

Töötoas tehakse ühiselt läbi interaktiivne harjutus, mis kirjeldab kultuurikorralduse ühte kõige olulisemat tööprotsessi – oma sihtrühma ja publiku tundmaõppimist, nende ootuste ja suhtlemisviisidega suhestumist. Töötoa viib läbi kultuurikorralduse programmijuht Jorma Sarv. 

 

Appi, ma pean kõnet pidama! 

Õpitoa sisuks on draamatreening esinemisepinge mahavõtmiseks ja sõnaliseks eneseväljenduseks. Treeningul tegeletakse kõneaparaadi ettevalmistamise, loovuse äratamisega ja õpitakse toetuma kuulajatele. Saab improviseerida monolooge ja dialooge. Õpituba lõpeb refleksiooniringiga. Õpituba viib läbi kultuuriakadeemia õppejõud.

Suhtlen täitsa vabalt 

Õpitoa sisuks on draamaimpro paremaks suhtlemiseks ja kohandumiseks olukordadega. Luuakse läbi rollimängu erinevaid olukordi, õpitakse situatsioone märkama ja loovalt käituma. Õpituba arendab loovust ja paindlikust. Õpituba viib läbi kultuuriakadeemia õppejõud.

Tegevusõppe kirev ja põnev maailm 

Õpitoas tutvutakse erinevate seikluskasvatuses kasutatavate seiklustegevustega (mängud, köietöö). Osalejad katsetavad ühte meetodit. Õpituba lõpeb tegevuse käigus kogetu ja õpitu refleksiooniga. Õpituba viivad läbi kultuuriakadeemia õppejõud. 

#kooliõpilasele

Tagasiside lahtiste uste päevale

Tagasiside 27. aprillil 2022 toimunud TÜ VKA lahtiste uste päevale.
Jaga
27.04.2022
#kooliõpilasele
Kultuuriakadeemia_tudengid

Kultuuriakadeemia ootab lahtiste uste päevale

Jaga
09.04.2022
#kooliõpilasele

Registreeru TÜ VKA lahtiste uste päevale

Registreerimine TÜ VKA lahtiste uste päevale
Jaga
08.04.2022