Kultuurikorralduse õppekava tudeng Aurelia: „Olen mõistnud vanasõna „Küsija suu pihta ei lööda“ olulisust“
Aurelia Kuum on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava tudeng, kes tegutseb lisaks õpingutele ansambli OOPUS managerina. Ta korraldab üritusi Tallinnas asuvas KOTA klubis ning on hiljuti aidanud kaasasutajana ellu kutsuda Viljandi uue ja põneva sündmuspaiga MYRA.
Küsisime Aurelialt, mis tõi ta kultuuriakadeemiasse õppima, kuidas on õpingud toetanud tema senist karjääri ning kellele soovitaks ta kultuurikorralduse eriala.
Mis tõi sind õppima kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialale?
Kuulsin kultuurikorraldusest juba põhikoolis ja see jäi mulle meelde. Mulle meeldis, et see ühendab kõik minu huvid – muusika, teatri ja kultuuri laiemalt, ürituste korraldamise, matemaatika ja Exceli ning inimestega suhtlemise. Kultuurikorraldus tundus loomulik valik, sest see pakub võimalust ühendada loominguline ja praktiline pool.
Õpingute kõrvalt tegeled ürituste ja artistide manageerimisega. Milliseid teadmisi ja kogemusi oled õpingute käigus omandanud, mis on sind selles töös aidanud?
Kultuurikorralduse õppekava on andnud hea ülevaate Eesti kultuurimaastikust, kultuuripoliitikast, võimalikest toetustest, turundusest, brändingust, juriidikast ja paljust muust, mis on olnud kasulik nii ürituste korraldamisel kui ka artistide manageerimisel. Kuigi kõige rohkem õpitakse ikkagi praktikas, on kogenud õppejõudude näpunäited olnud suureks abiks – näiteks mida Kultuurkapitali taotluses rõhutada või vältida.
Kuidas tasakaalustad õpinguid ja aktiivset töötamist kultuurivaldkonnas?
Õnneks on suurem osa minu tööst veebipõhine, mis võimaldab mul toimetada igal pool ja igal ajal. Suvel, kui toimub suurem osa festivale ja tööpäevad on pikemad, on koolist puhkus, mis teeb tasakaalu leidmise lihtsamaks. Lisaks on kultuurikorralduse eriala paindlik ning praktikad on loomulik osa õppekavast, mis aitab õpinguid ja tööd omavahel siduda.
Milline on olnud sinu seni kõige õpetlikum kogemus kultuurikorraldajana?
Kultuurikorraldajana olen mõistnud vanasõna „Küsija suu pihta ei lööda“ olulisust – initsiatiivi ülesnäitamine tuleb alati kasuks. Enda kogemusest võin öelda, et algaja korraldajana võib olla raske ette kujutada, et jõuad oma unistuste tiimi või töökohale, kuid mida rohkem huvi üles näidata ja pühendunult tegutseda, seda tõenäolisemalt avaneb selleks võimalus.
Milline on kõige ootamatum või naljakam olukord, mis on juhtunud ürituse korraldamisel?
Eelmise aasta Viljandi pärimusmuusika festivali viimasel päeval tuli ootamatult tormihoiatus ja vihmasadu. Korraldajana tuleb alati valmistuda kõige hullemaks, näiteks selleks, et vihma korral lahkub publik festivalilt. Aga mind üllatas taas see, kui pühendunud muusika- ja folgisõbrad eestlased on – selle asemel, et ära minna, jäid inimesed vihma kätte paljajalu tantsima ja künka pealt liugu laskma. Sellised hetked teevad alati hinge soojaks!
Milliseid omadusi või oskusi peab ühel heal kultuurikorraldajal kindlasti olema?
Kannatlikkus, täpsus ja hea suhtlemisoskus tulevad kultuurikorraldajale kindlasti kasuks. Samas on see valdkond väga mitmekesine ja usun, et igaühel on võimalik leida endale sobiv roll vastavalt oma tugevustele.
Kellele soovitad tulla õppima kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialale?
Soovitan kultuurikorraldust õppima tulla neil, kes armastavad lava taga toimetamist rohkem kui laval esinemist! Olgu selleks „lavaks“ siis kontserdisaal, teater, festivaliplats, näitusesaal või midagi muud. Ehk siis kultuurihimulistele asjaajajatele on see kindlasti õige koht!
Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat?
Mitmekülgne.
Loe veel sarnaseid uudiseid
