Seminari- ja lõputööd

1.1. Juhend reguleerib Viljandi kultuuriakadeemia (edaspidi TÜ VKA) lõputööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise tingimusi, lähtudes Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirjas (edaspidi ÕKE) ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna vastavas juhendis
sätestatust.

1.2. Lõputöö koostamisel demonstreerib üliõpilane õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi erialase uurimisprobleemi lahendamisel. Lõputöö on iseseisev erialane uurimistöö, mis lähtuvalt määratletud uurimisprobleemist võib olla teoreetiline, empiiriline (sh arendus- ehk rakendust loov uurimus, tegevusuuring), loovuurimus või mõnd teist tüüpi uurimus. Juhendis kasutatakse edaspidi kõiki erinevaid uuringu tüüpe ühendava termininamõistet „uurimus“.
1.2.1. Loovuurimus ühendab kunstilise praktika akadeemilise uurimusega. Selle tulemuseks on loomepraktika või teos, millega kaasneb kriitiline refleksioon ja tulemuste tõlgendamine valdkondlikus kontekstis.
1.2.2. Arendus- ehk rakendust loov uurimus ning tegevusuuring on suunatud praktiliste probleemide lahendamisele, kuid on siiski seostatud varasemate uurimuste, teooriate või käsitlustega.

1.3. Nõuded TÜ VKA lõputööde mahule on järgmised:
1.3.1. Rakenduskõrghariduse lõputöö (15 EAP) maht ilma lisadeta on reeglina kuni 30 lehekülge, välja arvatud loovuurimuslik või arendus- ehk rakendustloov lõputöö,mille kirjaliku osa maht on kuni 15 lehekülge.
1.3.2. 15 EAP magistritöö maht ilma lisadeta on kuni 30 lehekülge, 24-30 EAP magistritöö maht ilma lisadeta on kuni 50 lehekülge.

1.4. Magistritööna võib esitada ka ETIS-e klassifikaatorite alusel 1.1, 1.2 või 3.1 kategooriasse kuuluva avaldamiseks vastu võetud eelretsenseeritud teadusartikli. Magistritöö kaitsja peab olema artikli esimene või teine autor. Uurimuse töömaht peab vastama magistritöö mahule.

1.5. Lõputööl võib olla mitu autorit. Loa kollektiivse lõputöö kirjutamiseks annab kultuuriakadeemia direktor. Mitme autoriga töös peab selgelt kajastuma suurem sisuline töömaht, nt suurema andmete ja/või läbitöötatud allikate hulga, kombineeritud uuringudisaini või mõnel muul kujul. Punktis 1.3. määratud lehekülgede mahud kehtivad ka mitme autoriga töödele. Erinevate autorite panust töö valmimisse tuleb täpselt kirjeldada tööle lisatavas autorsuse kinnituses.

2.1. Lõputöö juhendaja leidmist koordineerib üliõpilase õppekava programmijuht. Lõputöö juhendaja(d) kinnitatakse programmijuhi ettepanekul TÜ VKA direktori korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist.

2.2. Juhendajaks võib olla isik, kellel on magistrikraad või sellele vastav haridustase või kes on oma ala silmapaistev praktik. Kui üliõpilase juhendaja ei ole töölepingu alusel ülikooliga seotud, määratakse lisaks magistrikraadi või sellele vastava haridustasemega vastutav juhendaja ülikooli töötajate seast.

2.3. Üliõpilane ja juhendaja lähtuvad TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna juhendamise heast tavast. Kui üliõpilane ei pea kinni kokkulepitud ajakavast, eirab juhendaja soovitusi ning korduvaid kontakti loomise katseid, on juhendajal õigus taotleda juhendamisest loobumist, teavitades sellest programmijuhti ja üliõpilast.

2.4. TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna juhendamise heas tavas sätestatu kõrval on juhendaja ülesandeks:
a) hinnata lõputöö vastavust hindamiskriteeriumitele (lisa 1) enne töö esitamist, kinnitada õppekorraldusspetsialistile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vomis, et töö vastab nõuetele;
b) esitada oma arvamus üliõpilase töö kohta avalikul kaitsmisel või edastada see kirjalikult õppekorraldusspetsialistile juhul kui juhendajal ei ole võimalik osleda töö kaitsmisel.

3.1. Lõputöö esitatakse õppekorraldusspetsialistile elektroonselt PDF-failina hiljemalt kaks kalendrinädalat enne kaitsmist. Koos lõputööga esitab üliõpilane komisjonile muid lõputööga seotud materjale, mis iseloomustavad lõputöö teaduslikku ja praktilist väärtust.

3.2. Lõputöö osana esitatakse lihtlitsents, millega autor annab ülikoolile loa lõputöö reprodutseerimiseks säilitamise eesmärgil ning selle elektroonseks avaldamiseks ülikooli veebikeskkonna kaudu. Kui lõputöö elektroonne avaldamine ei ole teistele isikutele kuuluvate autori varaliste õiguste, isikuandmete kaitse seaduse, riigi- või ärisaladuse vm salastatud teabe tõttu võimalik, esitab autor õppeprodekaanile nädal enne lõputöö kaitsmisele esitamist põhjendatud taotluse lõputöö avaldamisele piirangute kehtimiseks. Lihtlitsentside vormid on kättesaadavad TÜ VKA veebilehel.

3.3. Lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on kõigi ülejäänud ainete läbimine. Õppekava täitmist kontrollib õppekorraldusspetsialist.

3.4. Lõputööle määrab retsensendi programmijuht. Retsensendil peab olema vähemalt sama kõrgharidustaseme astme kvalifikatsioon ja ta peab olema pädev antud teadusvaldkonna problemaatikas.

3.5. ÕKE punkt 76 kohaselt esitab retsensent hiljemalt üks tööpäev enne kaitsmist komisjonile ja lõputöö kaitsjale kirjaliku PDF-vormis retsensiooni. Retsensioon peab võimaldama diskussiooni kaitsjaga, iseloomustama lõputööd nii sisuliselt kui vormiliselt ning andma lõputööle põhjendatud hinnangu, lähtudes lisas 1 kirjeldatud kriteeriumitest. Soovitusliku hinde edastab retsensent õppekorraldusspetsialistile.

3.6. Lõputöö autoril on õigus lõputöö tagasi võtta hiljemalt üks päev enne vastava õppekava lõputööde kaitsmiste algust.

3.7. Kaitsmisele esitatud lõputöös on lubatud teha parandusi üksnes kaitsmiskomisjoni loal kaalukatel erandjuhtudel.

4.1. ÕKE punkti 74 kohaselt kinnitab TÜ VKA direktor kaitsmise kuupäevad ja kaitsmiskomisjoni(de) koosseisu hiljemalt semestri alguseks.

4.2. Lõputööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Isikuandmete, riigi-, ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib õppeprodekaan kaitsja põhjendatud taotluse alusel kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad üliõpilane, tema juhendaja(d) ja retsensent, välja arvatud juhul, kui juhendaja või retsensent ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda. Retsensendi või juhendaja kaitsmiselt puudumisel loetakse nende arvamus lõputööst ette. Kaitsmiskomisjoni esimehe loal võib kaitsmisel osaleda ka reaalajas toimuva kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil. Avaliku kaitsmise pildistamine või salvestamine on lubatud osalejate nõusolekul.

4.3. Kaitsmiskomisjon koosneb vähemalt kolmest hääleõiguslikust liikmest. Komisjon on hindamisel otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole komisjoni koosseisust. Komisjoni liige, kes on ühtlasi kaitstava töö juhendaja, taandab end vastava töö hindamisest.

4.4. Lõputöö kaitsmise aeg on rakenduskõrgharidusõppes kuni 30 minutit, magistriõppes kuni 45 minutit.

4.5. Kaitsmise põhietapid on järgmised:
a) üliõpilase kuni 7-minutiline (rakenduskõrgharidusõppes) või kuni 12-minutiline (magistriõppes) ettekanne, milles ta annab ülevaate oma lõputööpõhiseisukohtadest;
b) retsensendi ja kaitsja akadeemiline diskussioon;
c) avalik diskussioon ja küsimused kaitsjale;
d) kaitsja lõppsõna.

4.6. Lõputöid hinnatakse eristavalt käesoleva juhendi lisas 1 esitatud hindamismaatriksi alusel. Väljundipõhise hindamise põhimõtetest lähtuvalt on lõputöö positiivse tulemuse jaoks on vajalik, et kõik kriteeriumid oleksid täidetud vähemalt miinimumtasemel. Õpiväljundite hindamise osakaalud võivad õppekavati erineda, need on määratletud vastava õppekava lõputöö ainekaardil õppeinfosüsteemis.

4.7. Kaitsmiskomisjonil on õigus lõputööd plagiaadituvastussüsteemi abil kontrollida.

4.8. Komisjon võib lisada hindele kiituse või tunnustuse järgmiselt:
a) komisjoni kiitus – kõigi komisjoniliikmete antud A-de puhul,
b) komisjoni kiitus kirjaliku osa eest – loovuurimusliku või rakendust loova uurimuse tüüpi lõputöö puhul,
c) komisjoni kiitus loovkomponendi või praktilise osa eest – loovuurimusliku või rakendust loova uurimuse tüüpi lõputöö puhul.

4.9. Lõpliku hinde annab kaitsmiskomisjon, kes võtab arvesse retsensendi hindeettepanekut, kaitsmiskomisjoni liikmete hinnangut lõputööle ja kaitsmisele ning juhendaja(te) arvamust.

4.10. Lõputööde kaitsmise tulemused kinnitab kaitsmiskomisjoni esimees ja need tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul pärast kaitsmist.

4.11. Kui üliõpilane ei nõustu lõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada õppeprodekaanile kirjalik apellatsioon kolme tööpäeva jooksul pärast lõputöö tulemuste teatavakstegemist. Apellatsiooni menetletakse ÕKE punkt 158 kohaselt.

4.12. Lõputöö kaitsmisel negatiivsele hindele on võimalik üks korduskaitsmine kõige varem järgmisel semestril. Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uuel teemal töö kirjutamist. Sama lõputöö korduskaitsmise õigust ei ole juhul, kui lõputöö on hinnatud negatiivse hindega akadeemilise petturluse tõttu. Lõputöö kaitsmisele mitteilmumisele kohalduvad hindamisele mitteilmumise sätted.

4.13. Positiivsele hindele kaitstud lõputööd ning lõputööde osaks olevad multimeediafailid avaldatakse elektroonselt ning ülikool tagab nende säilivuse ja kättesaadavuse. Autor vastutab selle eest, et lõputöö avaldamisega ei rikutaks teiste isikute intellektuaalseomandi õigusi, isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid ega muid õigusaktidest tulenevaid nõudeid.

4.14. Lõputöö avaldamiseks salvestatakse see ülikooli raamatukogu digitaalarhiivi ningtehakse kolme kuu jooksul pärast kaitsmist üldsusele elektroonselt kättesaadavaks. Kui lõputöö elektroonne avaldamine ei ole teistele isikutele kuuluvate autori varaliste õiguste, isikuandmete kaitse seaduse, riigi- või ärisaladuse või muu salastatud teabe tõttu võimalik, esitab autor õppeprodekaanile enne lõputöö kaitsmisele esitamist põhjendatud taotluse lõputöö avaldamisele piirangute kehtestamiseks. Õppeprodekaan kehtestab korraldusega piirangud kuni viieks aastaks. Kui lõputöö avaldamisele on seatud tähtajaline piirang, avaldatakse lõputöö digitaalarhiivis pärast piirangu lõppemist.

5.1. Lõputöö ülesehituses ja vormistuses lähtutakse APA (American Psychological Association) publitseerimisjuhistest. Teadusartiklina esitatava magistritöö vormistusnõuetele vastavust hinnatakse ajakirja viitamis- ja vormistusnõuetest lähtuvalt. Õppekavade ja/või erialade täpsemad ootused lõputöödele on kirjeldatud õppeinfosüsteemi ainekaardil.

5.2. Lõputöö ülesehitus sõltub valitud töö laadist ning koosneb üldjoontes järgmistest osadest:
5.2.1 Tiitelleht (lehekülg 1, millele jäetakse leheküljenumber märkimata). Vt näide 10.
5.2.2 Eestikeelne resümee ja ingliskeelne abstract (ei kajastata sisukorras) esitatakse lõputöödes tiitellehele järgneval leheküljel. Esmalt esitatakse töö täpne pealkiri vastavas keeles. Pealkiri esitatakse paksus kirjas. Seejärel antakse lühike (kuni 100 sõna) ja sisutihe ülevaade töö olulisematest osadest (uurimisprobleem, eesmärk, metoodika, peamised tulemused ja järeldused). Resümee esitatakse ühe lõiguna. Resümeede lõpus esitatakse 3-5 teemakohast võtmesõna vastavas keeles (ingl keywords). Eestikeelne resümee ja ingliskeelne abstract koos võtmesõnadega esitatakse ühel lehel. Magistritöödes võib ingliskeelse abstract´i asemel esitada pikema summary (1–2 lehekülge ). Summary esitatakse töö lõpus (enne lihtlitsentsi). See peab sisaldama töö ingliskeelset peakirja, uurimuse probleemi, eesmärki, metoodika põhipunkte ning ülevaadet peamistest tulemustest ja järeldustest. Võõrkeelsetes magistritöödes esitatakse eestikeelne kokkuvõte.
5.2.3 Sisukord
5.2.4 Põhitekst
5.2.5 Autorsuse kinnitus osas tuuakse mitme autoriga töö puhul välja igaühe panus. Töö tekstiosa lõppu lisatakse järgnev lõik: Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse. Töö on koostatud lähtudes Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõputöö nõuetest ning on kooskõlas heade akadeemiliste tavadega. Lõigule järgneb töö autori nimi ja allkiri kujul /allkirjastatud digitaalselt/ ja töö
kaitsmisele esitamise kuupäev.
5.2.6 Kasutatud kirjandus (alustatakse uuelt lehelt)
5.2.7 Lisad (alustatakse uuelt lehelt, iga lisa eraldi lehel)
5.2.8 Lihtlitsents, millega antakse ülikoolile luba töö reprodutseerimiseks ja elektrooniliseks avaldamiseks. Lihtlitsentsi ei kajastata töö sisukorras, sellele ei lisata leheküljenumbrit.

5.3. Loovuurimuslik lõputöö koosneb loovkomponendist (nt kontsert, etendus, toode, taies vm) ning selle loomise käigus tekkinud uut teadmist edasi andvast ja protsessi üle reflekteerivast kirjalikust osast, mis moodustavad uurimusliku terviku. Loovuurimusliku lõputöö kirjalikus osas asetatakse oma uurimus sarnaste uurimuste konteksti, analüüsitakse oma loomealast konteksti, kirjeldatakse kontseptuaalseid lähtekohti ja uurimisprotsessi.

5.4. Arendus- ehk rakendust loova uurimuse tulemuseks on praktiline lahendus (nt õppematerjal, tootearendus vm). Lõputöö kirjalikus osas tuleb anda ülevaade kõigist uurimisetappidest: probleemi analüüs (vajaduse selgitamine); disainiprotsess; lahenduse rakendamine; rakenduse hindamine (tagasiside, analüüs) ning järeldused ja üldistused.

5.5. Tegevusuuring on suunatud uurija kui praktiku erialase tegevuse arendamisele (nt uudse metoodika rakendamine õpetamisel, kultuurisündmuse korraldamine vm). Tegevusuuring on tsükliline, koosnedes planeerimise, andmete kogumise, tegutsemise, vaatlemise ja analüüsimise etappidest.

5.6. ETIS-e klassifikaatorite alusel 1.1, 1.2 või 3.1 kategooriasse kuuluva artikli esitamisel magistritööna, esitatakse komisjonile artikli PDF-versioon, kinnituskiri avaldamiseks vastuvõtmise kohta või avaldatud artikli allikakirje ja saatetekst (3-5 lk), milles kirjeldatakse ja analüüsitakse uurimisprotsessi ning oma panust artikli valmimisel. Võõrkeeles avaldatud artiklile lisatakse eestikeelse lühikokkuvõtte (6000-9000 tähemärki koos tühikutega), milles on lühike sissejuhatus (sh teoreetiline ülevaade, eesmärk ja uurimisküsimused/hüpoteesid), metoodika, tulemused ja arutelu. Kokkuvõtte lõppu lisatakse võtmesõnad eesti keeles. Eraldi dokumendis esitatakse ajakirja vormistusnõuded. Lõputöö vormistusnõuetele vastavust hinnatakse ajakirja vormistusnõuetest lähtuvalt.

6.1. Vormistamisel tuleks lähtuda järgmistest üldnõuetest:
a) Lõputööd kujundatakse A4 (210 × 297 mm) formaadis, leheveeristega 2,5 cm.
b) Töö leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest kuni lisadeni, leheküljenumbrid paigutatakse lehekülje ülemisse paremasse nurka alates teisest leheküljest. Tiitellehele, lisadele ja lihtlitsentsile leheküljenumbreid ei lisata.
c) Tekst vormistatakse 1,5 reavahega, joondatuna lehekülje vasaku serva järgi.
d) Nõutav tähemärgi suurus on 12, kirjatüüp Times New Roman.
e) Tekstilõigud eraldatakse taandreaga (välja arvatud peatüki esimene lõik), rea- ja lõiguvahet ei kasutata.
f) Peatükid ja alapeatükid eristatakse eelnevast tekstist tühja reaga, uuelt lehelt alustatakse eesti- ja ingliskeelse resümee, sisukorra, sissejuhatuse, põhiteksti, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse loeteluga. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse lõiguvahe.
g) Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus
või kaldkirjas.

6.2. Töö struktuuri hierarhiast lähtuvalt kasutatakse eri tasemetega pealkirju (vt näide 1 ja 2).

6.3. Tiitellehel (vt näide 10) tuleb esitada järgmine informatsioon:
• kõrgkooli nimi (suurtähtedega),
• õppekava (väiketähtedega),
• töö autori ees- ja perekonnanimi,
• töö pealkiri (suurtähtedega),
• töö üldnimetus (nt lõputöö, magistritöö),
• töö juhendaja andmed (ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, ametikoht; kui
juhendaja on väljastpoolt kõrgkooli, siis ka töökoht),
• töö tegemise koht ja aasta.

6.4. Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja väga oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelis olevad andmed tuleb siduda töö tekstiga, viidates tabelile (näiteks (vt tabel 1)) ja osutades, millele tuleb tabelis tähelepanu pöörata. Tabelid vormistatakse ühese reavahega, nähtavaks jäetakse vaid tabeli osi eraldavad horisontaalsed jooned. Tabelites võib kasutada väiksemat tähemärgi suurust. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse vastavalt nendele viitamise järjekorrale tekstis. Tabelite pealkirjad peaksid olema lühikesed, täpsed ja tabelit või joonist selgitavad. Tabeli pealkiri esitatakse kaldkirjas paksus kirjas esitatud tabeli numbri järel. Tabeli päiste pealkirjad esitatakse suure algustähega, kasutatakse keskjoondust. Tabeli vasakpoolses veerus esitatakse info vasakjoondatult (vt näide 3). Kõikides teistes tabeli veergudes esitatakse info reeglina keskjoondatult. Kui lahtrid sisaldavad pikemat teksti, tuleks parema loetavuse eesmärgil tekst siiski vasakjoondada. Kui tabel on pikem kui üks lehekülg, tuleks tabeli päise rida korrata ka teisel ja kõikidel järgnevatel lehekülgedel. Kui tabel on liiga lai, et mahtuda ühele leheküljele, võib selle lehekülje puhul, kus tabel asub, kasutada horisontaalpaigutust.

6.5. Kõiki teisi illustreerivaid materjale (graafikud, joonistused, fotod jmt) käsitletakse joonistena. Ka joonised pealkirjastatakse ja numereeritakse vastavalt nendele viitamise järjekorrale. Joonised tuleb siduda töö tekstiga, neile teksti sees viidates.

6.6. Kui lauses esitatav loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Loetelu punktid võib tähistada ka väiketähtedega (vt näide 4). Kui loetelu punktid on pikemad sõnaühendid või laused, mis juba sisaldavad komasid, sulgusid jms, eraldatakse loetelu punktid semikooloniga. Sellised loetelud võib kirjutada ka üksteise alla eraldi ridadena punktloeteludena (vt näide 5). Nummerdatud loetelu tuleks eelistada juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust. Nummerdatud loetelu soovitatakse ka terviklike lausete või lõikude järjestuse kuvamiseks (vt näide 6). Töö peatükke ja alapeatükke ei lõpetata loeteluga. Igasugusele loetelule peaks järgnema kommentaar või selgitus.

7.1. Viitama peab kõigele kellegi teise, sh ka asutuse või organisatsiooni poolt loodule: uuringutele, väidetele, andmetele, seadustele, uudistele, statistikale, kodulehtede infole, fotodele, videotele, podcast´idele, raadio- ja telesaadetele, konverentsiettekannetele jne. Viitama ei pea üksnes üldtuntud faktidele (näiteks, et aastas on 12 kuud).

7.2. Teiste autorite ideid ja seisukohti saab edasi anda refereerides ja tsiteerides. Refereerimine on ühe või mitme autori seisukohtade sisulähedane ümbersõnastamine. Tsiteerides esitatakse teiste autorite seisukohad ja väited sõna sõnalt muutmata kujul. Eelistada tuleks siiski teiste autorite ideede ümbersõnastamist, kuna see on märk loetud materjali sügavamast läbitöötamisest. Tsitaate tuleks oma töös kasutada üksnes põhjendatud juhtudel, näiteks esitades definitsiooni, mille sisu täpsus võib ümbersõnastamisel kannatada.

7.3. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kasutatakse tekstisisest viitamist: teksti sees esitatakse lühiviide (autori nimi, teose väljaandmisaasta, vajadusel leheküljenumber) ning täielikud bibliograafilised andmed allika kohta esitatakse kirjanduse loetelus (esitatud autorinimede järgi tähestikulises järjekorras).

7.4. Lühemad tsitaadid eristatakse muust tekstist jutumärkidega, viites esitatakse autori(te) perekonnanimi, allika väljaandmisaasta ja tsiteeritava teksti leheküljenumber, veebiallika puhul tsiteeritava teksti lõigu number, nt (Chamberlin, 2014, para 4), audiovisuaalse allika puhul ajatempel, nt (Cuddy, 2012, 2:12). Et tsitaat sobiks seda edastava lause kontekstiga, võib tsitaadi esimese sõna algustähe muuta vastavalt suureks või väikeseks. Ka mõningaid kirjavahemärke tsitaadi lõpus võib muuta, et need sobiksid selle lause süntaksiga, milles tsitaat esineb. Seda aga üksnes juhul, kui kirjavahemärgi muutmine ei muuda lause tähendust (vt näide 7). Kui on vajadus jätta tsitaadist välja mõned sõnad (nt lause lühendamiseks või kahe lause sidumiseks), võib välja jäetud tekstiosa tähistada kolme punktiga.

7.5. Pikemad kui 40-sõnalised tsitaadid eristatakse muust tekstist taandega plokklõiguna, jutumärke sel juhul ei kasutata (vt näide 8).

7.6. Kaudviitamist (ühe autori ideele viitamine läbi teise autori töö) tuleks vältida. Kaudviitamine on põhjendatud üksnes juhul, kui algallikas pole kättesaadav või on kirjutatud keeles, mida töö autor ei valda. Kõigil teistel juhtudel tuleks eelistada otsest viitamist algallikale. Samuti tuleks võimalusel vältida viitamist sekundaarallikatele, TÜ VKA lõputööde juhend 10 näiteks loengutes väljatoodud faktid tuginevad üldjuhul avaldatud kirjalikele põhiallikatele.

7.7. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias lähtutakse viitamisel APA (American Psychological Association) viitamisjuhistest. Järgnevalt (tabel 1) tuuakse näiteid enamlevinud viitamisjuhtude kohta tekstis. Keerulisemate üksikjuhtumite korral tuleks vaadata juhiseid APA veebilehelt.

7.8. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) materjalidele viidates tuleks lähtuda järgmistest soovitustest:
• Etnograafilise arhiivi puhul: arhiivi lühend (EA), köite number, leheküljed, nt: (ERM EA 118:14).
• Korrespondentide vastuste arhiivi puhul: arhiivi lühend (KV), köite number, leheküljed, nt (ERM KV 449:62, 209).
• Topograafilise arhiivi puhul: arhiivi lühend (TA), päeviku number, lehekülg, nt (ERM TAp 719:12).
• Sanitaar-topograafilise arhiivi puhul: arhiivi lühend (STA), vihiku number, leheküljed, nt (ERM STA 14:9, 10).
• Etnograafiliste jooniste kogu puhul: arhiivi lühend (EJ), kogu number, joonise number, nt (ERM EJ 29:35).
• Arhiivkogu puhul: arhiivkogu lühend (Ak), kogu number, sarja number, säiliku number, nt (ERM Ak 18.1.233).
• Eesti Rahva Muuseumi arhiivi puhul: arhiivi lühend, fondi number, nimistu number, säiliku number, lehekülg, nt (ERM A f 1, n 1, s 99, l 43).
• Fotokogu puhul: kogu tähis (Fk), seeria nr, foto number, nt (ERM Fk 1523:14);
• Esemekogu puhul alakogu tähis (A, B, C, D, K), kogu nr, eseme nr ja vajadusel topograafiline päritolu, nt (ERM A 230:17 Kullamaa).
• Audiovisuaalse kogu puhul alakogu tähis (F, V, Fn), kogu nr, nt (ERM V 28:1).

7.9. Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) materjalidele viidates tuleks lähtuda järgmistest soovitustest:
a) Audioarhiivi puhul võib viidata ERR-i fonoteegi numbrile, nt: (ERR RMARH-135688).
b) Videoarhiivi puhul võib viidata ERR-i videoarhiivi indeksile, nt: (ERR 2017-003634- 0006).

7.10. Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse esimeste autorite perekonnanimede, asutuse nimetuse või pealkirja järgi (autorita allikate korral) tähestikulises järjekorras. Kuna kirjanduse loetelu eesmärk on võimaldada lugejatel viidatud teoseid üles leida ja kasutada, peavad viiteandmed olema täpsed ja täielikud. Iga tekstis viidatud allikas peab olema kirjas kirjanduse loetelus (välja arvatud taastamatu materjal) ja igale kirjanduse loetelus olevale allikale peab olema viidatud teksti sees. Veendu, et autorite nimede õigekiri ja allikate avaldamisajad kirjanduse loetelus vastaksid tekstisisestele viidetele (vt näide 9).

7.11. Allikakirje peab andma infot allika autori, ilmumisaja, pealkirja ja väljaandja kohta. Allikakirje õigeks vormistamiseks määratakse kõigepealt kindlaks allika liik, millele viidatakse: ajakirjaartikkel, raamat, raamatu peatükk vmt. Kirje vormistus kirjanduse loetelus sõltubki allika liigist. Oluline on järgida eri liikide kohta käivaid juhised ning panna tähele kursiivis teksti, tühikuid, punkte ja komasid. Tabelis 2 tuuakse näiteid enamlevinud allikate kirjete koostamise kohta. Keerulisemate üksikjuhtumite korral saab vaadata juhiseid APA veebilehelt.

APA 7. versioon ei nõua veebiallikate kirjetele nende kasutamise kuupäeva lisamist. Kasutamise kuupäev soovitatakse lisada juhtudel, kui lehe sisu võib aja jooksul muutuda (näiteks kui te viitate avalikult redigeeritavale Vikipeedia artiklile). Allikakirjed tuleb kasutatud kirjanduse loetelus esitada taandeta, mitmele reale paigutuva kirje puhul tuleks alates teisest reast kasutada taanet. Kirjete vahel lõiguvahet ei kasutata.

Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (tavaline). Lae alla siit.

Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (tähtajalise piiranguga). Lae alla siit.