Antonina Eek on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppe tudeng. Õpingute kõrvalt töötab ta Paistu Koolis kunsti- ja käsitööõpetajana ning juhendab kunsti- ja loodusringi. Lisaks tegutseb Antonina Sakala malevas Noorte Kotkaste malevapealikuna ning rühmapealikuna Nutikate Rebaste rühmas.
Küsisime Antoninalt, mis teda kultuuriakadeemiasse õppima tõi, kuidas on magistriõpingud teda õpetajana arendanud ning kellele soovitaks ta kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõpet.
Mis tõi sind õppima kultuuriakadeemiasse kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekavale?
Armastan oma tööd ja teadaolevalt Eesti Vabariigi seaduste järgi peab õpetajal olema magistrikraad. Seega teadsin, et saan oma tööd rahulikult jätkata vaid magistriõppe läbides.
Aga miks just kultuuriakadeemia? Sellele on lihtne vastata – olen juba aastaid tundnud, et tahan just selles majas õppida. Mind lausa tõmbas siia! Viljandimaa inimesena olen alati uhkust tundnud, et meil on oma akadeemia ja et Viljandi on väike, kuid uhke tudengilinn. Olen rõõmus, et jäin endale kindlaks ja asusin siia õppima.
Siiski pean lisama, et õppima tulekul mängisid suurt rolli minu kooli juhtkonna ja minu pere toetus. Ilma nendeta oleksin ehk jätkuvalt kõndinud kultuuriakadeemiast mööda ja unistanud sellest, mis kõik võiks olla.
Kuidas on magistriõpingud sind õpetajana arendanud? Kas oled märganud muutusi oma õpetamisstiilis?
Õppima asudes arvasin, et mul pole enam kuigi palju uut omandada – olin ju selleks ajaks töötanud õpetajana juba 12 aastat. Uskusin, et teen oma tööd hästi – õpilased, kooli juhtkond ja lapsevanemad andsid positiivset tagasisidet. Ometi näris mind pidevalt kahtlus, et kas õpetan aineid ikka õigesti? See segas mul tööd täieliku rahuga teha, sest teadsin, et minu töö mõjutab noorte arengut.
Kui mõtlen, kuidas õpingud on mind arendanud, siis tean kindlalt, et need on muutnud mind enesekindlamaks. Samuti on magistriõpingud andnud mulle nii uusi teadmisi selle kohta, kuidas paremini õpetada, kui ka väärtuslikke õppetunde selle kohta, mida enam kunagi teha ei tohiks.
Tänu õpingutele tunnen nüüd kindlalt, et olen õigel teel ja teen paljusid asju õigesti. Enesekriitika on edasi viiv jõud, kuid on ääretult rahustav teada, et ei pea kogu aeg muretsema. Õpingute käigus omandatud enesekindlus on muutunud minu „tööriistakasti” lahutamatuks osaks ning see aitab mul oma tööd teha suurema rahu ja kindlustundega.
Kui palju annab magistriõpe võimalusi ise loovalt katsetada ja uusi õpetamismeetodeid leida?
Magistriõpe on andnud mulle rohkelt võimalusi katsetada, arutleda, vaielda ja väidelda. Meie kursus on tõeliselt vahva – koos on palju loovaid ja andekaid inimesi, kellelt olen saanud tohutult inspiratsiooni. Nende poolt läbi viidud minitundides olen avastanud ootamatult palju praktilisi tegevusi ja häid ideid, mida oma töös rakendada.
Arvan, et minu professionaalne ideepank on nüüd „pungil täis“ ja tuleb asuda järgmise aasta töökavasse neid sisse kirjutama. Ma ei oleks kuskil mujal saanud nii palju katsetada ja erinevaid õpetamismeetodeid koguda, kui magistriõppes.
Milliseid oskusi ja teadmisi pead selles valdkonnas kõige olulisemaks?
Kunstide ja tehnoloogia õpetajana pean kõige olulisemaks oskust äratada õpilastes huvi valdkonna vastu. Usun, et iga õpetaja soovib teada, kuidas õpilasi kaasata ning arendada neis loovust, kriitilist mõtlemist ning julgustada katsetama. Just julgus „raamidest välja“ mõelda on sageli see, mis tuleb raskelt, ja siin on õpetajal oluline roll õpilast toetada, julgustada ja suunata.
Kuidas leiad tasakaalu õpingute ja mitmekülgse töö vahel?
Olen isegi sellele palju mõelnud ja naljatamisi järeldanud, et süüdi on mu tähtkuju. Tasakaalus olen alles siis, kui ühel pool on seiklused ja teisel rahulikud tegevused. Kõiki neid ühendab aga töö lastega, mida teen kire ja pühendumusega.
Tasakaalu loob ka minu pere. Juba bakalaureuseõpingute ajal sain neilt tuge ja mõistmist ning see annab jõudu edasi tegutseda. Tassike teed, mis ilmub mu lauale raskel hetkel, on kõige imelisem asi maailmas. Mul on olnud õnne, ja soovin seda natuke ka teistega jagada.
Kellel soovitad tulla õppima kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppekavale?
Kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppesse soovitan tulla neil andekatel inimestel, kes tunnevad, et töö noortega on just nende kutsumus. Arusaamine, et õpetaja roll ei ole enese kehtestamine, vaid noorte tuleviku kujundamine, võib olla alguses keeruline, kuid see on eduka õpetamise võti. Olen näinud õpetajaid, kes ei soovi end õpilaste järgi „painutada“, kuid sellisel juhul võib juhtuda just see, mida kõige enam kardetakse – murdumine. Töö noortega on väljakutseterohke ning õpilasi mõistmata ei saa neid tõeliselt toetada.
Samuti soovitan magistriõpet kõigile, kes lisaks soovile töötada noortega, on kunstide ja tehnoloogia erialadel edukalt õppinud ja kahtlevad, kas edasi õppida. Teid oodatakse väga! Magistriõppes leiate endale inspireerivad ja igati toredad kursusekaaslased, teid ootavad toetavad õppejõud, siin avastate uskumatuid ideid tundide põnevaks muutmiseks ning saate julgelt katsetada, kartmata eksida, sest siin õpitakse koos ja üksteiselt.
Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat?
Inspireeriv.