Autor:
Andero Kalju

5 põhjust, miks tulla õppima kultuurikorralduse õppekavale

Kultuurikorraldus kipub olema üks neist valdkondadest, mille täpsem tähendus ja sisu ei pruugi kohe selged olla. Kes see kultuurikorraldaja siis ikkagi on? 

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv aitab sellele küsimusele vastuse leida ja toob välja 5 põhjust, miks tasub tulla õppima just kultuurikorralduse õppekavale.

1. Kultuurikorralduse BA pakub hea võimaluse arendada universaalseid, kaasaja tööturul vajalikke oskusi

Kultuurkorralduse õppekava on üles ehitatud viisil, mis võimaldab ennast arendada kahel olulisel suunal: esiteks üldised ja universaalsed korraldus- ja koordineerimistöö oskused ning teiseks, kultuurivaldkonna ja loovate tiimide tegevuse tundmaõppimine.

Oleme kultuuriakadeemias veendunud, et algatuste juhtimisel või nendega seotud tiimitöös on kultuurivaldkonna nõudmised sama kõrged, kui mistahes teises valdkonnas. Üks kultuurikorraldaja edukuse eelduseid on usaldus ning seda saab võita tehes asju läbimõeldult, kvaliteetselt ja igas mõttes professionaalselt.

Lisaks klassikalisele projektijuhtimisele ühendab kultuurikorraldus need õppetunnid ja harjutused kultuurielu võimalustega ning vaatab sisse erinevate valdkondade toimimisse. Kaasaegse kultuurikorralduse haare on lai, ulatudes kunstidest kogukonna ja linnaruumini, keskkondade loomisest spordi ja elustiili põhiste tegevusteni. Seal, kus on kultuur oma laiemas tähenduses, on ka kultuurikorraldaja võimalused ja proovikivid.

Image
kultuur

2. Kultuurikorraldus tegeleb ägedate elamuste valemiga

Hästi õnnestunud sündmuste ja neist sündinud elamuste juures on vähem juhuslikkust kui ehk võiks arvata. Kultuurikorraldus tegeleb inimeste ootuste ja soovidega nõudlikul ja detailsel viisil. Meid huvitab väga, miks inimesed teevad just selliseid valikuid, kuhu oma kõige väärtuslikumat vara ehk aega kulutada või investeerida.

Lisaks ideedele ja kontseptsioonidele on tähtis ka tehniline pool. Kuidas sünnivad toimivad ja uuenduslikud tehnilised produktsioonid? Mida toovad digitaalsed võimalused kaasa sündmuste ja programmide arendustöös? Kuidas tekivad positiivsed ja võit-võit põhimõttel toimivad suhted sündmuse ja selle külastajate vahel? Seda kõike uuritakse kultuurikorralduse raames nii suuremas kui ka detailsemas vaates. Siingi võib juhtuda, et paljud olulised pidepunktid on lihtsasti seostatavad ka mitmete teiste valdkondadega, alates ettevõtlusest kuni näiteks turismi või toidukultuurini.

Image
kultuur

3. Kultuurikorralduse õppekava teenäitajateks on valdkonnas igapäevaselt töötavad professionaalid

Kuidas olla professionaalne loovtiimide juht või liige? Kuidas sõeluda välja parimad ideed? Kuidas leida vajalik koostööpartnerite ring? Milles seisneb hea koosloome ja kontseptsiooniarenduse saladus? Kust saada vajalik rahaline toetus? Kuidas ennetada tiimisiseseid lahkhelisid ja lahendada erimeelsusi? Kuidas orienteerud õigus- ja finantsmaailmas? Kuidas tagada see, et ükski külastaja ei seaks sündmusel ohtu oma elu või tervist?

Küsimusi on veel palju. Õnneks aitavad neile vastata suure kogemusega professionaalid, kes seovad oma loengutes ja seminarides teooriateadmistega erinevates tiimides omandatud kogemused. Üks suur pluss Eestis õppimise juures on asjaolu, et valdkonna tipptegijad on sageli lähedal, nendeni jõudmine eeldab vaid hästi läbimõeldud küsimust ja veidi pealehakkamist. Edasi saab igaüks juba oma eesmärkide järgi sättida, kuidas ja kellelt läbi koostöö juurde õppida või enda jaoks uut inspiratsiooni otsida. 

4. Kultuurikorraldajad on TÜ VKA kogukonnas ühtehoidev ja teineteist toetav seltskond

Kui õpid ühes veidi väiksemas linnas asuvas kultuuriülikoolis, pole vähetähtis, kes on õpingukaaslasteks ning mis laiemalt ülikoolimelus toimub. TÜ VKA pakub haridust erinevates valdkondades ning pea kõigiga on kultuurikorraldusel oma ühisosa. Muusikutega eeskätt kontserdikorralduses, etenduskunstidega eri laadi lava- või installatsiooniprojektides, paljude teistega kasvõi tudengielu sündmuste korraldamise, pidude, koosviibimiste või hoopis erinevate festivalide kaudu.

Viljandi on koduks Eesti Pärimusmuusika Keskusele ja legendaarsele Folgile, samuti Ugala Teatrile, Kondase keskusele, Eesti Rahvakultuuri Keskusele ja teistele põnevatele organisatsioonidele. Läbi koostöö ja praktikavõimaluste kasvab nii kontaktide hulk ja tekib juurde kontakte nii kaastudengite kui ka professionaalide seas.

Image
kultuur

5. Ja viiendaks, selles kõiges on peidus ka oma unikaalne maagia

Kui lähete kontserdile, etendusele või mõnele muule kultuurisündmusele, olete suure tõenäosusega külastaja rollis. Te võite sattuda istuma esiritta ja olla lavale päris-päris lähedal, kuid ikkagi seisab teie ja lava vahel üks nähtamatu sein. Selles seinas pole midagi halba - selline on kultuuritraditsioon ja rollide jaotus, sest keegi on laval ja teised jälle saalis.

Ometi asub selles seinas ka üks uks, millel sageli seisabki kultuurikorraldaja. Tema näeb saali mõlemast küljest - vaatab üle ukse esineja garderoobi, valgustaja tööruumi või helipulti ning mõtleb samas kaasa külastaja teekonnaga alates parklast ja garderoobist kuni viimase aplausini. See töö pole alati liiga korrapärane ja ei kesta üheksast viieni. Samuti eeldab see päris mitmete protsessidega toimetulekut, sageli mitu asja korraga ning keskmisest kiiremalt ja vahel ärevamalt. Teisalt on selles kõiges oma võlu või maagia, mis paneb meist osasid aeg-ajalt endalt küsima: mis toimub lava taga enne või pärast etendust või mida on vaja teha, et just selles paigas juhtuks miskit erilist ja kaasahaaravat.


Kultuurikorralduse õppekava

Kultuurikorralduse bakalaureusekraad loob sulle eneseteostusvõimalusi mitmel tasandil alates tööst väiksemate kogukondadega kuni rahvusvahelise kaaluga ürituste korraldamiseni. Sul on võimalus panna end proovile väga erinevates olukordades, näha kõrvalt professionaalsete kultuurikorraldajate tööd ning mõistagi korraldada ka ise mitmesuguseid üritusi ja projekte.

Kultuurikorralduse õpetamist suunavad ja sisustavad oma valdkonna professionaalid, teiste seas: Eva Saar (Jazzkaar), Terje Trochynski (Tallinn Music Week / Svjata Vatra), Jane Oblikas (Design Minds), Mihkel Kaevats (Kultuuriministeerium), Mihkel Känd (PromFest), Monika Koks (Yolo Group) jpt. Kultuurikorralduse õppekava korralised õppejõud on pikaaegse kogemusega professionaalid Anu Rannu (Eesti Pärimusmuusika Keskus), Peedu Põld (Viljandi Pärimusmuusika Festival) ja programmijuht Jorma Sarv.

Professionaalne kultuurikorraldaja on teretulnud panustaja kogukondade loomisel ja piirkondlike algatuste eestvedajana, samuti vajalik kolleeg festivalide ja muude suurürituste tiimides ning mitmesugustes kultuuri- ja meelelahutusasutustes. Loe lähemalt SIIT.

Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppesse saab avaldusi esitada 12. juuni-26. juuni ning magistriõppesse 1. veebruar-26. juuni. 

kultuur

Muusika õppekavalt sirgunud ansambel Onkel Jonkel: „Kõige erilisem on see, millised inimesed siia kokku satuvad“

kultuur

5 põhjust, miks tulla õppima muusika õppekavale

kultuur

Kultuurikorralduse õppekava tudeng Elisabeth: „Siin õppides saad väga laiapõhjalise kultuurimaastiku kontaktide võrgustiku“