Omakultuuriakadeemia loengud
Vaata Omakultuuriakadeemia loengusarja möödunud hooaegade loenguid:
17.10 kell 18 Madis Vasser "Kultuur ja kohanemine - kas üks on võimalik teiseta?"
31.10 kell 18 Hedi-Liis Toome "Sugudevaheline ebavõrdsus etenduskunstides"
07.11 kell 18 Jaanus Rohumaa "Kellele on vaja Eesti kultuuri?
21.11 kell 18 Andres Kõpper "Kedagi ei huvita..."
05.16 kell 18 Aivar Simmermann "Erinevad ellusuhtumised, ühine hool"
07.03 kell 18 Tarmo Noormaa "Oma ja võõras pärimusmuusika kontekstis"
21.03 kell 18.30 prof Mait Metspalu "Omad ja võõrad geenid"
11.04 kell 18 Õie Sarv "Meie ja teie. Uma ja umadsõ"
25.04 kell 18 Sveta Grigorjeva "Oma ja võõras teatri ja tantsu mõtestamisel"
09.05 kell 18 Timo Maran "Kuidas tuua tähendus tagasi maailma, mida me jagame teiste liikidega? Kliimakriisist ja tasaarengust semiootiliselt"
15.11.2022 kell 18 Mare Mätas "Mjõllas tulitõ, mjõllas ää lähäte?"
22.11.2022 kell 18 Eero Janson: "Pagulased ja paradoksid"
06.12.2022 kell 18 Kaarel Sein: "Sissevaade muusikatööstuse telgitagustesse"
13.12.2022 kell 18 Linda Kaljundi "Eestlaste soome-ugri identiteedi sünd: 1970.–1980. aastate etnograafiline pööre võrdlevas vaates"
25.01.2022 kell 18 – Villem Valme "Hall ala reklaami ja kultuuri vahel"
08.03.2022 kell 18 – Kuldar Leis "Kaks aastat kultuuripealinnani. Kuidas ma lõhestun kultuuri ja raha vahel!"
22.03.2022 kell 18 – Anatoli Tafitšuk "Kas on mõtet luua uut kultuuriasutust? Uue Loomingu Maja kogemus"
29.03.2022 kell 18 – Joosep Matjus ja Katri Rannastu "Vabadus olla vabakutseline"
26.04.2022 kell 18 – Maike Lond "Pühendudes amatöörlusele"
03.05.2022 kell 18 – Mehis Heinsaar "Isiklikke muljeid kultuursest rahast"
KEIU VIRRO "Elukutse: teatrikriitik"
11.01.21 kell 18
Millised on võimalused teatrikriitikuna toimetamiseks? Kuidas jääda ajakirjanikuna sõltumatuks, kui turundus pressib sisse uksest ja aknast? Ja kuidas ülepea etendustele kohale jõuda (mis ei ole sugugi enesestmõistetav, kui mõelda kasvõi sellele, millistes Eesti otstes kesk metsi näiteks suvelavastusi korraldatakse)... Juttu tuleb sellestki, millisena paistavad kriitikule teatrite püüdlused suuremat tulu teenida ning millisele publikule on teater üleüldse kättesaadav.
Keiu Virro on ajakirjanikuna olnud tegev Müürilehes, ERRis ning Eesti Päevalehes, hetkel töötab aga Häirekeskuses meediasuhete juhina.
INDREK ja EVA KOFF "Härra Maurus ei maga kunagi, kui temale raha tuuakse"
07.12.21 kell 18
Eva Koff on kirjanik, kahe romaani ja mitmete draamatekstide autor. Ta on aastaid töötanud prantsuse keele õpetajana ja üritanud leida habrast tasakaalu oma kahe kutse vahel. Indrek Koff on tõlkija ja kirjanik, kes on tõlkinud peamiselt prantsuse, aga ka portugali ja inglise keelest ning kirjutanud ennekõike lastele, aga mõningal määral ka täiskasvanutele. Koos on Eva ja Indrek kirjutanud kaks näidendit, töö kolmandaga on kohe algamas. Lisaks tegutsevad nad ka mikrokirjastajatena.
SANDRA JÕGEVA „Kuidas me selleni välja oleme jõudnud – kunsti ja kunstnike olukord Eestis"
28.09.21 kell 18
Sandra Jõgeva on installatsiooni- ja performance’i-kunstnik, kirjanik, kriitik ja dokumentaalfilmide režissöör ning kahtlemata üks karismaatilisemaid persoone Eesti kunsti- ja filmielus. Tema seisukohavõtud on sageli esitatud kirglikult, provokatiivselt ja tundliku sotsiaalse närviga. Omakultuuriakadeemias tutvustab ta oma kunstnikukarjääri ning isiklikke kogemusi raha ja kunsti seostamise kohta. Kindlasti võib oodata, et Sandra Jõgeva esitab ka laiemaid küsimusi Eesti kunstielu rahastamismudelite õigustatuse teemal. Loe lisaks sandrajogeva.artcontainer.ee.
EVELYN RAUDSEPP "Vaateid kaasaegsele tantsule ja kunstile produtsendi pilgu läbi"
31.08.21 kell 18
Evelyn Raudseoo on produtsent. Ta lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureusekraadi teatriteaduses (2013) ning Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadi kunstiteaduses (2017) ning töötab hetkel loovprodutsendina Sõltumatu Tantsu Laval ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Samuti teeb ta vabakutselisena koostööd kunstnike Merike Estna ja Kris Lemsaluga.
JORMA SARV "Kultuur ja raha: mõned dissonantsid loengusarja sissejuhatuseks"
15.03 kell 18.00
Kuigi mõlemad mõisted saadavad meid päevast päeva, tekitab sõnapaar kultuur ja raha alatasa arutelusid. Loengusarja sissejuhatav mõtisklus vaatleb mõningaid kultuuri ja raha kohtumisel tekkivaid ebakõlasid, mille tagajärgedega ühel või teisel moel silmitsi oleme ning püüab ühtlasi visandada mõningaid eeloleva sarja temaatilisi piirjooni.
Jorma Sarv on viimase kümmekonna aasta jooksul teinud strateegiakonsultandina koostööd paljude Eesti kultuuri- ja spordiorganisatsioonidega, nõustades näiteks kontserdiorganisatsioone, muuseume, spordialaliite, samuti erinevate riiklike ja valdkondlike strateegiate koostamist. Ta on kultuuri ja loomemajanduse mõttekoja Creativity Lab üks asutajatest ning osaline mitmetes rahvusvahelistes algatustes. Alates 2020. aasta sügisest on Jorma Sarv ühtlasi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht.
JÜRGEN ROOSTE ja SIIM AIMLA "Kuldjalaga mees"
30.03 kell 18.00
Jürgen Rooste on töötanud luuletaja, kirjaniku, kultuurikorraldaja, õpetaja, ajakirjaniku, kriitikuna, toimetajana aastast 1997. Mõni võiks öelda, et ta “pole kunagi päris tööd teinud”. Praegu on ta veidras ajas olnud vabakutseline juba päris mitu aastat ja veidral kombel elus. Teda on märgatud hulga kirjandusauhindadega ja korra ka kirjanikupalgaga, tal on ilmunud imselgelt liiga palju raamatuid, nii üksi kui sõpradega kahasse. Samas ongi see natuke ta ületulvav elu- ja meele- ja kirjutuslaad. Kõige paremini tunneb Rooste end rändlaulikuna, laval, kõrtsis, raamatukogus või koolis tekste ette lugedes või luuletustest sõpradega lavastusi kokku säädes. Maailm on vastu minemas raskele ajale, tumedusejõud on oma vägesid kogunud ning Rooste on kindlal seisukohal, et ilma võitluseta alla anda me ei tohi. Rooste pole kunagi olnud arvel töötuna, selleks on tema töötu-olemine liiga tulus. Kuidas on see võimalik?
Üllatuskülalisena astub loengus üles džässmuusik, arranžeerija, muusikapedagoog ja ansambli Siim Aimla Funk Band liige Siim Aimla. Kirjanike ja luuletajatega tihti koostööd tegev saksofonist esitab loengus tekste koos Jürgen Roostega luuletaja peatselt ilmuvast luulekogust. Rooste loeb, Aimla puhub.
AVE TÖLPT ja HENRI ROOSIPÕLD "Muusikaettevõtlus ja selle tugistruktuurid – kellele ja milleks?"
27.04 kell 18.00
Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt ja Live Music Estonia juht Henri Roosipõld annavad ülevaate muusikaettevõtluse tugistruktuuridest ja rahastusmudelitest ning muusikaettevõtlust kirjeldavatest andmetest. Ettekande ja hilisema vestluse käigus vastatakse järgmistele küsimustele: millised on arenduskeskuste sekkumisloogikad loomemajanduse tugistruktuuridena ehk võimalused valdkonna arengut toetada? Kuidas on üles ehitatud teiste ekspordikeskuste toimimine, sh kuidas toimivad teised Eesti loomemajanduse tugistruktuurid? Mida me teame Eesti muusikaettevõtlusest ja mida oleks vaja teada? Mida nende teadmistega peale hakata?
TANEL RANDER "Kalapüük ilma konksuta"
11.05 kell 18.00
"Kalapüük ilma konksuta" on sissevaade inimese subjektiivsusesse ja kõigesse, mida me arvame end tegevat armastuse pärast, aga mida me tegelikult teeme muudel põhjustel. Tanel Rander on kunstnik ja kuraator, keda on alati huvitanud kollektiivse identiteedi ja individuaalse subjektiivsuse vaheline pinge.
Vaata ka Tanel Randeri blogi.
MARI KALKUN "Vabakutselise muusikuna maailma"
25.05 kell 18.00
Viljakas looja ja laulja Mari Kalkun on karismaatiline esineja, kelle looming toetub tema Võrumaa juurtele. Mitmekülgne muusik valdab erisuguseid pille ning tema isikupärane hääl on ühtaegu õrn ja vägev. Mari Kalkun on oma kontsertidega esinenud enamikes Euroopa riikides, New Yorgis ning käinud kuuel ringreisil Jaapanis. Tema muusika on leidnud märkamist muusika tunnustussündmustel ja kriitikute poolt. Kalkuni album “Ilmamõtsan” valiti 2018 The Guardiani poolt aasta parimate maailmamuusika albumite hulka ning tänavu kuulutas ERR Mari Kalkuni aasta muusikuks. Mari teekond muusikamaailmas pole aga olnud sugugi sirgjooneline ning vestluses Marko Veissoniga avab ta vabakutseliseks muusikuks olemise tagamaid.
MAARIN MÜRK ja HENRI HÜTT ,,10 tilka südameverd"
01.09 kell 18.00
Hütt ja Mürk sisustavad poolteist tundi kunsti ümber keerlemise võimaluste ja võimatustega. Omad ja võõrad kogemused, tähelepanekud etendus/kunsti väljalt, lähiminevikust, ennetulevikust ja kohalolevikust. Ristuvad praktiku ja teoreetiku, aristokraadi ja proletariaadi, nihestatud ja nihketa vaatenurgad. Selged (mõtte)konstruktsioonid ei pruugi kuskile jõuda. Segased aga ________ Aluseks on igatahes võetud RESKRPITi kunstnikuvestluste stenaarium “Kunstniku 10”.
Henri Hütt on (etendus)kunstnik, kelle laia loominguspektrisse kuuluvad tehnoloogilise dominandiga etenduskunsti vormid, helietendused, lavastatud näitused, kureerimised, kirjutamised, installatiivsete etenduste genereerimised ja muu tabamatu. Lähtub kestuses olemisest, sest kes palju teeb, see jõuab vähe ajalukku.
Maarin Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti, rohkem ja vähem eksperimentaalse hariduse, kunstikriitika jms teemade vahel kokkupuutepunktide loomisega. Viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga „Kunstnikud kogudes”, Sigrid Viiri soolonäituse "Võltspuhkaja" kureerimine EKKMis ning koos Henri Hütiga teatud kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina ning juhib Klassikaraadios kord kuus eetris olevat saadet Kunstiministeerium (koos Indrek Grigoriga).
KADRI VOORAND ,,Jutuvestmine helide keeles"
22.09 kell 18.00
Kas pole tore, kui sul on vestluskaaslasele välja pakkuda põnev jututeema? Veelgi toredam on, kui oskad kõneleda keelt, mida kaaslane mõistab. Ja suur on rõõm, et tekitad reaktsioone, mille tulemusel kaaslane annab vastu huvitavaid kommentaare või sootuks uusi lugusid. Kas sama nähtus on võimalik muusikas?
Kui kasutame häält, siis üldiselt ikka selleks, et edastada selle abil mingit teadet. Teade on suunatud kas kuuldekauguses asuvatele inimestele, kindlale grupile või konkreetsele vestluskaaslasele või objektile. Sarnaselt häälele saab sõnumit edastada kehakeeles, kirja teel ning ka helide keeles inimhääleta. Kui me viimast ei usuks, ei põhjendaks me vist tervet instrumentaalmuusika eksistentsi ära.
Kadri Voorand on armastatud Eesti vokalist ja helilooja. Ta on muusikat luues emotsionaalne lugude jutustaja, kes kombineerib haaravaid rütme ja segab oma ainulaadsel moel improvisatsioonilisi popi-, džässi- ja folgielemente. Ta on peamiselt tegev duos Mihkel Mälgandiga, Kadri Voorand Quartet’is ja vokaalansamblis Estonian Voices. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Voorand on pälvinud ERR-i aasta muusik 2020 tiitli, presidendi noore kultuuritegija preemia 2019 ja mitmeid teisi tunnustusi.
OTT KADARIK ja MIHKEL TÜÜR ,,Algupärand arhitektuuris"
6.10 kell 18.00
Loengus käsitleme küsimust "Mis saab olla algupärast arhitektuuris?". Aluseks on omatehtud projektid ja nende kirjeldused.
Ott Kadarik ja Mihkel Tüür on arhitektid, arhitektuuribüroo Kadarik, Tüür. Arhitektid juhid ja Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuurinstituudi õppejõud. Nad on maju projekteerinud alatest 2000. aastast ja osalenud ca 250 arhitektuurivõistlusel.
MAARJA KANGRO ,,Kirjanduslik karjäär ja prestiižiökonoomia"
17.11 kell 18.00
Loengus tuleb juttu nähtavusest, tunnustamisest ja prestiižist kirjandusmaailmas. Kas prestiiž on piiratud ressurss, mida ei saagi kõigile jaguda? Kelle tunnustus loeb? Mida peaks kirjandusloolaste ja -sotsioloogide meelest tegema, et saavutada “surematu kuulsus”?
Maarja Kangro on kirjanik, tõlkija ja libretist, kes on avaldanud 14 raamatut ja võitnud 11 kirjandusauhinda. 2018. aastal avaldas ta kultuuriauhindade ja prestiiži teemal raamatu “Minu auhinnad”. Kõige rohkem meeldib talle siiski kirjutada läbikukkumistest.
KATARIINA UNT ,,Mis mina siia puutun?"
19.01.21 kell 18.00
Kuidas jõuda elus oluliste küsimusteni? Kuidas üldse küsimuste küsimiseni jõuda? Oma elukäigu ning erialase karjääri najale tuginedes mõtlen neist teemadest küsides ja vastates.
Katariina Unt on näitleja ja teatripedagoog, oma erialal tegutsenud mitmetes erinevates žanrites ja meediumites pea kolmkümmend aastat. Õpetaja ametit on pidanud EMTA lavakunstikoolis, TLÜ Balti Filmi-ja Meediakoolis, hetkel töötab põhikohaga TÜ VKA etenduskunstide osakonnas näitlejatöö lektorina.
MARI KARM ,,Raamid või tellingud? Teooria tähendusest õpetamises"
01.12 kell 18.00
Igapäevases õpetamises tuleb pidevalt teha valikuid: milliseid ülesandeid anda, kas luua selge struktuur või lasta õppijatel ise otsida, kas reageerida kohe või oodata veel veidi, kas anda juhiseid või justnimelt jätta andmata. Meisterlikud õpetajad teevad neid otsuseid loovalt ja justkui intuitiivselt. Loengus arutame, milline on teooriate tähendus õpetamise kunstis.
Mari Karm on Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi kõrgkoolipedagoogika dotsent. Teda huvitab, kuidas kujuneb ülikooli õppejõu õpetamisalane asjatundlikkus ning kuidas toetada õppejõudude professionaalset arengut.
ANU PINK „Kas saab õppida või õpetada rahvakunsti?“
15.10 kell 18.00
Ettekanne kutsub kaasa mõtlema käelise pärandi säilimise ja säilitamise teemaderingi. Mida me peame rahvakunstiks? Kas selle uurimisest ja imetlemisest piisab? Millist rolli mängivad õppeprotsessis inimesed, asjad ja mõttemustrid? Kas raamatutarkus teeb targaks?
Anu Pink on õppinud käsitööõpetajaks ja saanud magistrikraadi pärandtehnoloogias. 25 aastat on ta õppinud käsitööd koos koolilastega ja viis aastat koos tudengitega seda, kuidas õpetada käelisi oskusi. Ettevõtja, toimetaja ja autorina töötab ta Saara Kirjastuses, kus on ellu aidanud üle kahekümne Eesti käsitööraamatu. Suur osa tema ajast ja hingest kuulub Eesti silmuskudumise pärandi uurimisele.
RIHO VÄSTRIK „Dokumentaalfilmi õpetamine Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis: mis, kuidas, milleks."
29.10 kell 18.00
BFMis koolitatakse loovdokumentaalfilmide autoreid tegema filme, mis oleksid osa filmikunstist. Kas seda saab üldse õpetada ja kui siis kuidas? Mille poolest need filmid erinevad teledokumentaalidest või YouTube'i videotest? Kus lõpeb ajakirjandus ja algab kunst?
Riho Västrik on dokumentaalfilme teinud üle 20 aasta, viimsed 10 neist ka õpetanud BFMis. Dokumentalistina on Riho innustunud inimese ja looduse koostoimest, tasakaalust ja selle otsimisest. Ta on filminud Kaug-Põhjas, kõrgmägedes ja maailma suurimas kõrbes, aga ka Eestimaal.
ANU SÖÖT ,,Tantsides õppimine"
05.11 kell 18.00
Tantsu ja pedagoogika kokkupuuteid, võimalusi, konflikte ning arusaamades toimunud murranguid avab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsupedagoogika lektor Anu Sööt. Jutuks tuleb ka tema hiljuti kaitstud doktoritöö ning mõistagi arutletakse Eesti tantsukultuuri hetkeseisu üle.
KIRKE KANGRO "Kaasaegsest kunstist ja kunstiharidusest”
26.11 kell 18.00
Loengus tutvustab kunstnik enda kunstipraktikat ning avaldab mõtteid kaasaegsest kunstiharidusest praeguses maailmas. On selge, et küsimus kunsti õpetamise vajadusest on olemuselt sama kui küsimus, miks kaasaegses ühiskonnas on üldse kunsti vaja. Hariduse enda sees kulgevad erinevad õpetamisviisid paralleelselt elavate kunstipraktikate mitmekesisusega ja kaasaegne kunstiharidus on sama kompleksne kui iga eraldiseisev kunstiteos.
Kirke Kangro on töötanud installatsiooni, skulptuuri, video ja kaamerale etendatud performatiivsete olukordadega, mille tulemeid iseloomustab selgelt välja puhastatud metafoorika. Installatiivsetes töödes kasutab ta minimalistlikke vahendeid konkreetsete ruumiolukordade analüüsimiseks ja paradokside väljamängimiseks. Tehniline informatsioon, mõnikord ka romantiseeritud töö protsess püüab anda võimalusi teose aktiveerimiseks vaataja kujutlusilmas. Kirke Kangro on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näitusi ning töötab hetkel Eesti Kunstiakadeemias professori ja vabade kunstide dekaanina.
MIHKEL SEEDER "Võimatu missioon - mõtteid loovkirjutamisest ja õpetamisest“
03.12 kell 18.00
Loovkirjutamise õpetamine on vähemalt sama müstiline teema kui loovkirjutamine ise. Öeldakse, et kirjanikuks kedagi õpetada ei saa. Aga võib-olla isegi ei tohiks? Kuidas teha vahet heasoovlikul juhendamisel ja loomingulisel sekkumisel? Miks paljud head ideed ikkagi ei realiseeru - ja seda nii kirjaniku kui õpetajana?
Näitekirjanik, VAT Teatri dramaturg ja Drakadeemia juhendaja Mihkel Seeder käsitleb neid küsimusi oma kõigist kolmest rollist lähtudes.
HELENA TULVE "Küsimused"
17.12 kell 18.00
Aja jooksul kerkib ikka rohkem küsimusi kui selgeid vastuseid. Seepärast on hea neid samu küsimusi ikka uuesti ja uuesti esitada - küsimusi elu enda, inimeste, nähtuste ja seoste, ka helide ja muusika kohta. Ja läbi tekkivate kujutluste lasta vastustel settida millekski, millele on isegi raske nime anda. Sest asjad on nagu nad on ja samas pole nad kunagi sellised, millised nad meile näivad.
Helena Tulve on helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor.