Autor:
Pixabay

JÄRELVAADATAV: Maive Rute avalik loeng „Globaalne rohesiirde võidujooks. Euroopa rada USA ja Hiina vahel"

16. mail külastas Tartu Ülikooli Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes pidas ühiskonnateaduste instituudis ingliskeelse avaliku loengu „Globaalne rohesiirde võidujooks. Euroopa rada USA ja Hiina vahel“. 

Maailm on minemas üle uuele, taastuvressurssidel põhinevale majandusmudelile. See sunnib ka ettevõtteid ellujäämise nimel muutustega kaasas käima. USA inflatsiooni vähendamise seadus, mille kohaselt suunatakse 2032. aastaks 360 miljardit USA dollarit rohetehnoloogiatesse ja elektrisõidukite kasutuselevõtmisse, on Rute sõnul vaid üks näide tohututest investeeringutest üha kiirenevas tulevikutehnoloogia arendamise võidujooksus. „Euroopa rohepöördest on nii poolehoidjad kui ka kriitikud rääkinud eelkõige kui kliimapoliitikast. Euroopa roheline kokkulepe kätkeb aga ka Euroopa võimalust ehitada üles uusi väärtusahelaid kiirelt kasvaval taastuvenergeetika, elektriautode või digitaliseerimise turul,“ selgitas Rute.

Loengus selgitab ta lähemalt, kuidas Euroopa värske nullnetotööstuse määrus (Net-Zero Industry Act), kriitilise tähtsusega toorainete määrus (Critical Raw Materials Act) ja muud uued algatused aitavad vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust Hiinast ja Venemaast, tagada rohepöörde toormete kättesaadavuse ning julgustada rajama ettevõtteid Euroopas.  


Peamised mõtted Maive Rute loengust

  • Praeguses muutunud majandusmudelis peame aina enam mõtlema, mida teha, et vähendada tarbimisest ja majandustegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust. Seadusandlik raamistik aitab nügida nii ühiskonda kui tööstust kliimaeesmärkide täitmise suunas. Kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi  "Eesmärk 55" vastu võtmisega lubasid Euroopa Liidu liikmesriigid 2030. aastaks on vähendada heidet kõigis sektorites vähemalt 55%, võrreldes 1990. aasta tasemega.

  • Kliimaprobleemidega tegelemine on tihedalt seotud investeeringutega säästlike tehnoloogiate arendamisse. Kui maailma suurima majandusega riigid (G7riigid) tõstaksid oma investeeringud rohetehnoloogiatesse 20–30 aasta tagusele tasemele, kataks need taastuvenergiale ja ringmajandusele üleminekuks vajalikest investeeringutest poole.

  • Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa osakaal maailmamajanduses järjekindlalt langenud. Hiina on praegu suurim päikesepaneelidesse, patareidesse ja muusse puhtasse tehnoloogiasse investeerija. Selliste turudomineerijate puhul peame arvestama geopoliitilisi riske ning kriitiliselt hindama, millised on meie sõltuvused kolmandatest riikidest.

  • Kui Euroopa soovib olla mõjukas tegija muutunud maailmamajanduses, peame saama selgust oluliste ressursside kohalikus kättesaadavuses ning mõtlema, kuidas rajada tehaseid ja arendada tehnoloogiaid, mida on vaja tulevikus vähese heitega tööstuseks. Kui Euroopal õnnestuks tagada 10% olulise tooraine kättesaadavus kohapeal, siis oleks see juba piisav.

  • Euroopa Liidu nullnetotööstuse määruse eesmärk on suurendada keskkonnahoidliku tehnoloogia tootmist, investeerida enam uuendustegevusse ja oskustesse ning parandada turutingimusi.

  • Euroopa sõltub praegu tugevalt sisseveetud toorainest, mida on vaja üleminekuks kestlikku ja digitaalsemasse tulevikku. 2030. aastal ületab üleilmne nõudlus tõenäoliselt kriitilise tähtsusega tooraine ja haruldaste muldmetallide pakkumise. Euroopa kriitiliste toorainete määruse eesmärk on piirata ja mitmekesistada kolmandatest riikidest sellise tooraine tarnimist, laiendada kohapealset kaevandamist ja parandada toorainete uuesti ringlussevõttu.

  • Loenguslaidid: 

 


Rute loengule järgnes vestlusring, kus arutlevad loengus käsitletu üle Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi suurte siirete uurimisrühma doktorant Anna-Kati Pahker ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud Peep Mardiste. 

Maive Rute vastutab Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadis eelkõige tööstuspoliitika eest. Tema tegevusala hõlmab ettevõtete rohepööret, tarneahelate vastupidavust ning Euroopa majanduslikku julgeolekut, investeeringute edendamist, avalike hangete ja standardiseerimise uuendamist ning intellektuaalse omandi kaitset.  

Rute alustas Euroopa Komisjonis tööd 2005. aastal ettevõtluspoliitika direktorina. Aastatel 2009–2019 töötas ta Euroopa Komisjonis tippjuhina teaduse ja innovatsiooni alal. Eestis on ta töötanud Kredexi juhatajana ja Eesti Panga asepresidendina. 

Avalik loeng toimus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi, kestliku arengu keskuse ning Jean Monnet’ tippkeskuse projekti „Rejuvenating Democracy in the EU“ elluviijate koostöös. 

Tutvu loengu lühikokkuvõttega

 

Image
Co-fundedbytheEU

 

 

Ringtehnoloogia eriala - Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia

Loomekonkurss "Parandan maailma oma kätega" kuulutas välja võitjad

Omamood 2023 - Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia

GALERII: OmaMood tutvustas publikule modernset pärimusmoodi

Loovettevõtja mikrokraad 2022 - Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia

Algas registreerumine loovettevõtja mikrokraadiprogrammi