Kultuuriakadeemia nõunike kogu sai ülevaate akadeemia uutest suundadest

Reedel, 27. novembril kohtus TÜ Viljandi kultuuriakadeemia nõunike kogu, kellele direktor Juko-Mart Kõlar andis ülevaate, millised on akadeemia värsked arengueesmärgid. Lisaks käsitleti kultuuriakadeemia finantside teemat.  

Kohtumine toimus esimest korda peamiselt veebikeskkonnas. Interneti vahendusel osalesid koosolekul esimees Kaupo Reede, liikmed Kaupo Karelson, Priidu Ristkok, Hillar Sein, Virgo Sillamaa ja Madis Timpson ning TÜ VKA kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarv. Akadeemias kohapeal viibisid nõunike kogu aseesimees Anu-Maaja Pallok, liige Helir-Valdor Seeder ning TÜ VKA direktor Juko-Mart Kõlar, õppedirektor Kadri Steinbach ja haldusdirektor Reevo Maidla.

Möödunud õppeaasta aastaaruande puhul tõi direktor välja kõige olulisemad tendentsid. Huvi akadeemias õppimise üle on püsiv: õppekavadele on arvestatav konkurss ja üliõpilasi on viimastel aastatel stabiilselt umbes 700, mis omakorda näitab kultuuriakadeemia elujõulisust. Järk-järgult on kasvamas sessioonõpet valivate üliõpilaste osakaal, mistõttu on tänavu avatud kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava ja esimest korda ka kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava üksnes sessioonõppevormis.

Juko-Mart Kõlar tutvustas nõunikele muudatust, mis rakendub akadeemias alates 2021. aasta jaanuarist – osakonnapõhine loogika asendub õppekavade põhise loogikaga, mis tähendab, et nelja osakonna asemel hakkab struktuuris olema kaheksa, praegu juba olemasolevat õppekava koos neid eest vedavate programmijuhtidega. Muudatuse eesmärk on vältida kapseldumist ja arendada õppesuundi fookusteemade põhiselt, milleks on kultuuripärand, kogukonnaharidus ja kultuurikorraldus, kunstiloome ja produktsioon ning loovettevõtlus. Kõlar on võtnud oma südameasjaks loovettevõtluse alase õppe arendamise akadeemias. Praegu kõigile üliõpilastele kohustuslik 12-ainepunktiline moodul saab alates järgmisest õppeaastast uue hingamise ja formaadi ning osaleda saavad ka huvilised väljastpoolt akadeemiat. Loovettevõtluse suuna ideed toetas ka Viljandi linnapea Madis Timpson, kes on akadeemia direktoriga sel teemal arutlemiseks ka eraldi kohtunud. Timpson leidis, et Viljandi võiks tulevikus olla omamoodi loovettevõtluse kiirendi Eestis, mis aitaks alustavatel ettevõtetel eesmärke kiiremini saavutada.

Kultuuriakadeemia eelarvest kõneledes toodi välja olukorra pingelisus, sest 90% tuludest kulub töötasudele. Rahalise võimekuse suurendamiseks on akadeemias võetud uus suund projektijuhtimise valdkonnas, mille eestvedaja on projektikoordinaator. Lisaks on plaanis täiendusõpet hakata eesmärgistatumalt pakkuma. Üldises plaanis leiti nõunike kogu kohtumisel, et Eesti riigis on regionaalsed kolledžid ebamäärases seisus ning oluline on leida riiklik selge rahastuskanal. 

Nõunike kogu liikmed kiitsid heaks Viljandi kultuuriakadeemia arengusuunad. „Uuel juhil Juko-Mart Kõlaril on akadeemia arendamiseks selge nägemus ning see on kooli jätkusuutlikuks toimimiseks väga vajalik,“ sõnas nõunike kogu esimees Kaupo Reede. „Viljandi kultuuriakadeemia on ja jääb üheks Eesti Vabariigi põhiseaduse idee – eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade – tugisambaks.“

Viljandi kultuuriakadeemia nõunike kogu on õppeasutuse nõuandev kogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriakadeemia tegevusvaldkonna seisukohalt olulisemate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning Tartu Ülikooli rektori määratud isik. Kultuuriakadeemia direktor annab nõunike kogule ülevaate akadeemia tegemistest vähemalt kord aastas. Nõunike kogu kinnitatakse kolmeks aastaks, eilne kohtumine oli selle koosseisu viimane.