Kogunes kultuuriakadeemia nõunike kogu uus koosseis

Esmaspäeval, 29. novembril kogunes TÜ Viljandi kultuuriakadeemia nõunike kogu uus koosseis. Kultuuriakadeemia juhatus andis kohtumisel ülevaate akadeemia möödunud õppeaasta tegemistest, finantsolukorrast ning peamistest arengusuundadest.

Nõunike kogu koosolekul osalesid Vanemuise teatri juhatuse liige Kristiina Alliksaar, Kultuuripartnerluse SA juhataja Meelis Kubits, Cleveron AS juhatuse liige Arno Kütt, Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan ja teatriteaduse professor Anneli Saro ja Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, Creativity Lab OÜ juhatuse liige Ragnar Siil, Viljandi linnapea Madis Timpson ning TÜ VKA direktor Juko-Mart Kõlar, õppedirektor Kadri Steinbach ja haldusdirektor Reevo Maidla. Kohtumisel ei saanud osaleda nõunike kogusse kuuluv Narva linnapea Katri Raik ja Comodule OÜ juhatuse liige Kristjan Maruste. Nõunike kogu esimeheks valiti koosolekul Helir-Valdor Seeder.

2020/2021. õppeaasta aastaaruannet tutvustades tõi direktor Juko-Mart Kõlar välja olulisimad arengud. Möödunud õppeaasta algul toimusid muudatused akadeemia juhtkonnas: 31. augustil 2020 lõppes kultuuriakadeemia eelmise direktori prof Iñaki Sandovali ametiaeg, direktorina alustas tööd Juko-Mart Kõlar ning õppedirektorina asus ametisse senine muusika õppekava programmijuht Kadri Steinbach. Loodi uus keskselt koordineeritud koormuste arvestamise süsteem, mille eesmärk oli põhikohaliste töötajatele ülesannete täpsustamine ja selgitamine. Täpsustusid kultuuriakadeemia fookusteemad – kultuuripärand, kogukonnaharidus ja kultuurikorraldus, kunstiloome ja produktsioon, loovettevõtlus – ning õppekavade hindamise kriteeriumid. 31. augustil 2020 lõpetas oma tegevuse akadeemia haldusalasse kuulunud kunstide keskus Tartu vanas anatoomikumis. 1. jaanuarist 2021 hakkas kehtima uus organisatsioonistruktuur – senisest neljast osakonnast moodustus kaheksa õppekava, täpsustusid ka õppedirektori ja haldusdirektori vastutusvaldkonnad.

Ühtlasi rääkis Kõlar, et huvi kultuuriakadeemias õppimise vastu on olnud püsiv: õppekavadele on arvestatav konkurss, üliõpilasi on viimastel aastatel stabiilselt umbes 700 ning õppekohad on valdavalt täidetud. Märgata on sessioonõpet valivate üliõpilaste osakaalu kasvu. Direktor andis ülevaate ka uuenenud loovettevõtja baaskursusest ning sellega seonduvatest arenguplaanidest, mis hõlmab loovettevõtja inkubaatori välja töötamist.

Murekohana tõi akadeemia direktor välja jätkuva ebakindluse rahastuse osas, mis puudutab nii kõrghariduse üleüldist kui ka kolledžite rahastamist. Rahalised piirangud on takistuseks tipptasemel talentide värbamisel ning amortiseeruvate õppehoonete ja seadmete uuendamisel.

Kultuuriakadeemia õppedirektor Kadri Steinbach rääkis lähemalt akadeemia õppetööst ja arendusprojektidest. Möödunud õppeaastal töötati välja kaks mikrokraadiprogrammi – loovettevõtja ja muusikaprodutsendi mikrokraad –, mis olid väga edukad: loovettevõtja programmis osales 20 ning muusikaprodutsendi programmis 9 huvilist. Koosolekul käidi välja idee kultuurikorralduse mikrokraadiprogrammi avamiseks. Õppedirektori sõnul oli möödunud õppeaastal märgata ka täiendusõppekursustel osalemise kasvu – suur osa kursuste õppekohtadest olid täidetud.
Steinbach andis ülevaate ka akadeemia olulisematest arendusprojektidest: pärandtehnoloogia õppekava eestvedamisel sai alguse Eesti ja Norra lambavilla uurimisprojekt, mille eesmärk on suurendada kohaliku lambavilla eesmärgipärast kasutamist tekstiilide valmistamisel. Muusika õppekaval alustati üldharidus- ja huvikoolidele muusikaõppematerjalide loomist ning etenduskunstide õppekaval alustati voogteatri projektiga, mis uurib interaktiivses keskkonnas publiku mõju ja sekkumise võimalusi. Lisaks räägiti UNESCO loovlinna projektist ning lähenevast TÜ VKA 30. juubelist.

Kultuuriakadeemia haldusdirektor Reevo Maidla tutvustas nõunike kogule akadeemia õppekeskkonnas tehtud uuendusi ning amortiseeruva peahoone rekonstrueerimisplaane. Tartu Ülikool lisas peamaja prioriteetse objektina oma kapitalieelarve kavasse ning akadeemia uue hoone ehitus võib alata juba 2026. aastal.

Nõunike kogu esimehe Helir-Valdor Seederi hinnangul on viimastel aastatel akadeemia juhtimises ellu viidud muudatused ja valitud arengusuunad end õigustanud. „Kui Eesti riik ja Tartu Ülikool suudavad tagada stabiilse rahastamise ja akadeemia omapoolse kaasrahastamise, siis on ambitsioonikad plaanid võimalik ellu viia ja tulevikuperspektiiv lootusrikas,“ sõnas Seeder. „Kultuuriakadeemial on Eesti (rahvus)kultuuris ja haridusmaastikul eriline ja asendamatu roll ning lisaks veel oluline regionaalpoliitiline mõõde. Akadeemia on oluline nii üleriigilise haridus- ja kultuuriasutusena kui ka Viljandi linna ja maakonna arengu seisukohalt.”

Nõunike kogu on õppeasutuse nõuandev kogu, mille koosseisu kuuluvad kultuuriakadeemia tegevusvaldkonna seisukohalt olulisemate tööandjate ja sotsiaalsete partnerite esindajad ning Tartu Ülikooli rektori määratud isik. Kultuuriakadeemia direktor annab nõunike kogule ülevaate akadeemia tegemistest vähemalt kord aastas. Akadeemia uus nõunike kogu koosseisu kinnitas 14. juuni 2021 Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Anti Selart järgmiseks kolmeks aastaks.