Direktor Juko-Mart Kõlari tervituskõne lõpetajatele
Hea kultuuriakadeemia lõpetaja!
Soovin sulle kogu südamest õnne! Sinu töö ja pingutus on ära tasunud ja nüüd on aeg tähistada ning maailma 1% paremate ülikoolide hulka kuuluva Tartu Ülikooli diplom auga vastu võtta.
Võimalik, et sa juba töötad valitud erialal või on sul kindel plaan, kuidas ja kuhu edasi, aga võib-olla oled nende hulgas, kes alles otsustavad ja küsivad, mis on need suured ja olulised teemad, millele väärib enda elu pühendada? Pakun välja kolm kasvutrendis väljakutset, mille lahendamisele saab iga kultuuriakadeemia lõpetaja enda erialal töötades kas otseselt või kaudselt kaasa aidata.
Demokraatliku maailmakorra ja elementaarsete vabaduste eest seismine. Umbes viissada päeva oleme olnud tunnistajaks naaberriigi ebainimlikule agressioonile teise iseseisva riigi suunal, ning see kõik ei toimu kuskil kaugel maailma perifeerias, vaid meie vahetus läheduses. Veel paar aastat tagasi pidasid paljud meist selliseid arenguid ebarealistlikeks, sest tundus, et oleme inimkonnana 20. sajandi kaevikusõdade ajastust välja kasvanud ja saame hoopis olulisematele teemadele keskenduda, näiteks hariduse, teaduse või meditsiini arendamisele. Paraku tuleb välja, et hoopis meie oleme mulli sees elanud: Economist Group’i demokraatia indeksi järgi, mille valimisse kuulub 167 riiki ja territooriumi, on vaid 8% täiesti demokraatlikud ja 37,3% teatud puudustega demokraatlikud riigid, samas kui ülejäänud on kas hübriid- või autoritaarsed režiimid. Rahvusvahelistes suhetes on ilmsiks saanud tõsiasi, et ka mõned maailma suurimad riigid eesotsas Hiinaga ei ole valmis Venemaa agressiooni ühemõtteliselt hukka mõistma. See kõik näitab, et meie enda demokraatia ja vabaduse ideaalidega kuulume suures pildis vähemusse. Selleks et püsiks maailm, kus me soovime ise elada ning mille soovime ka enda lastele ja lastelastele pärandada, on vaja selle alusväärtuste eest seista mitte ainult lahinguväljal, vaid ka haridusasutustes, kultuuriorganisatsioonides, rahvusvahelises organisatsioonides. Võib-olla leiad enda väljakutse just siit?
Keskkonna ja kestliku arenguga seotud väljakutsed. Tean enda tutvusringkonnas inimesi, kelle jaoks keskkonna ja kestliku arengu teemad on sisulises mõttes hägusaks jäänud – neist küll räägitakse üha enam, kuid keeruline on tegelikku sisu leida peale selle, et oleme õppinud enam-vähem korrektselt prügi sorteerima ning enamik meist ei viska enam ehitusjäätmeid ja autorehve metsa alla. Skeptikud väidavad, et võime Euroopas keskkonnateemadega nahast välja pugeda, aga tegelik mõju tuleb Aasiast, mida me otseselt mõjutada ei saa. Usun, et püsiv muudatus saab olla pikaajalise ja süsteemse töö tulemus, sest väljakutse ei ole üksnes tehnoloogiline, vaid pööre peab toimuma inimeste mõttemallis ja eluviisis. Nagu loovettevõtluse kursuse raames oleme rääkinud, tekib ka selles sektoris üha enam väärtuspõhiseid ärilisi võimalusi: oleme valmis rohkem maksma toodete eest, mis on valmistatud taaskasutatavatest materjalidest või kohalikust looduslikust toorainest, teenusmajanduses on selges kasvutrendis turismitalud ja kohalike pakkujate autentsed tooted-teenused. Need kõik on kokkuvõttes positiivsed arengud ning igaüks võib leida keskkonna- ja kestliku arengu teemadega seoses südamelähedasi võimalusi nii toodete-teenuste pakkuja kui ka kasutajana.
Eesti keele ja kultuuri hoidmine kiireneva tehnoloogilise arenguga maailmas. Globaliseerumine ja tehnoloogia arenevad kiirenevas tempos juba paarsada aastat, kuid tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus ka tehnoloogiahiidude esindajad ise soovitasid juturobotite arendamise võimalike hoomamatute tagajärgede kartuses mõneks ajaks pausile panna. Suures plaanis on see siiski ajutine hingetõmme ja on selge, et tehisintellekti vastu võitlemine on umbes sama viljakas tegevus kui interneti vastu võitlemine kolmkümmend aastat tagasi. Kuidas selle tohutu infovoo ja avanenud võimaluste maailmas orienteeruda, eristada olulist ebaolulisest, hoida fookust? Kuidas säilitada meie identiteet eestlastena? Näen kurvastusega, kuidas rahvusvahelistes kollektiivides, kus on kasvõi üks võõrkeelne inimene, loobutakse vabatahtlikult ja vähimagi probleemita eesti keele kasutamisest; näen, kuidas teismelised kasutavad pigem ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuna nad „ei tea, kuidas see eesti keeles on“; näen, kuidas põhi- ja keskkooli lõpetavad noored, kes pole mitte ühtegi eestikeelset raamatut lugenud, vaid on piirdunud internetist leitud kokkuvõtetega. Samal ajal seisab üha suurem osa noortest silmitsi kasvavate vaimse tervise probleemidega. Ometi võib selles kõiges näha mitte üksnes ohte ja probleeme, vaid ka võimalusi. Kuidas hoida ja arendada eesti keelt ja kultuuri, kasutades selleks nutikaid tehnoloogilisi lahendusi? tegeleda tõhusalt vaimse tervise probleemidega? Või mõlemaga korraga?
Hea kultuuriakadeemia lõpetaja! Usun, et me kõik saame anda konkreetse panuse, et maailm oleks parem koht, kus elada. Soovin sulle sinu valitud teel jõudu ja edu!
Juko-Mart Kõlar
direktor
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lõpuaktus toimus 18. juunil 2023 Ugala teatris. Lõpudiplomi said 147 üliõpilast, mis on viimase 10 aasta suurim lõpetajate arv. Cum laude diplom anti üle 16 lõpetajale. Vaata aktuse fotogaleriid ja videosalvestust.
