Näitus „Ajajõgi“ viis vaatajad looklevale jalutuskäigule pärandikihtide vahele, pakkudes võimaluse võtta hetk mõtisklemaks, kuidas need tänapäeva kanduvad. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 16 vilistlase ja õppejõu ühisnäitus pühendati pärandtehnoloogia õppekava 30. tegutsemisaastale.
Kultuuripärand pakub loomingulist lähtepunkti. Omanäolise näituse autorite väljapaneku peamiseks algallikaks on muuseumikogudes asuvad esemed. Midagi täiesti uut on peaaegu võimatu luua, ilma et puuduks seos minevikuga. Käsitöö on aeglane tegevus ja seega väljakutse tänases pigem kiirusele ja globaliseerumisele suunatud maalimas. Ühe eseme loomine on mahukas ja sageli hulgaliselt erinevaid tegevusi ja materjale ühendav protsess, kuid kõige aluseks on ikkagi tahe, hool ja armastus käsitöö kui sellise vastu.
Näituse moodulseintena kasutati teadlikult leid- ja taaskasutusmaterjali (lagunenud kuuri voodrilauad, vana väärikas uks jms), et olla kooskõlas traditsioonilisele käsitööle omase mõtteviisiga, mille järgi headel materjalidel ning kvaliteetsel teostusel on pikk kasutusiga. Peale näitust on võimalik ajaga kauniks töödeldud materjali kasutada uute näituste eksponeerimisalustena või teha neist midagi muud. Autoritest tehtud fotod ja nende tekstid oma teoste kohta, aga ka vastus küsimusele, miks nad pärandkäsitöö tegemist tänapäeval väärtustavad, kinnitati kleebistena ajajõe seinale. Nendest esemetest, mida kannavad inimesed, oli tehtud tervikliku stilistika ja kontseptsiooniga (A1 suuruses) kunstilised fotod, mis on vaadeldavad galerii seintel.
Kuraator Kristi Jõeste soovib panna kaasaja inimest teadvustama, et pärandit saab tunnetada erineval moel. „Kindlasti pole pärand see nähtus, mis asub üksnes muuseumis, vaid on kõikjal meie ümber elavas kasutuses. Näitus aitab aimata nendesse esemetesse kätketud tähendusi ja inimelu aegade ülesust, justkui kohtudes kauge aja meistriga või eseme kandjaga, inimesega, kes elas kaua aega enne meid, kuid kelle põhiolemus ehk polegi meist nii väga erinev,“ tutvustab kuraator näituse eesmärki.
Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava on kogu Euroopa kõrgharidusmaastikul unikaalne, sest seal saab õppida Eestis välja kujunenud traditsioonilist käsitööd nii valmistama, uurima kui ka loovalt tõlgendama. 30 tegutsemisaasta jooksul on selle vilistlased ja õppejõud uuele elule aidatud mitmeid vanu unustatud käsitöötehnikaid ja pidevalt käsitööteadusesse panustanud.
Tööde autorid: Andres Ansper, Diana Dello, Kristi Everst, Gert Evert, Reelika Ilves, Kristi Jõeste, Astri Kaljus, Christi Kütt, Tõnis Luik, Eilve Manglus, Maarja Palu ja Grete Pilliroog ühistöö, Mart Reino, Evelin Siiman, Kirsti Tuum ja Made Uus.
Näituse meeskond: kuraator-fotograaf Kristi Jõeste, kujundaja Mae Kivilo, moodulseinte disain ja teostus Marko Aatonen, stilist Triin Amur, fotomodellide jumestus ja juuksed Merle Liinsoo.
Modellid: Daniel Hozjan, Liisi Kirss, Marta Konovalov, Sylvia Köster, Keiti Leon, Li Lind, Emma Lumi, Kulno Malva, Markus Pau, Annabell Tiismaa, Liisi-Ly Viitkin.
„Ajajõgi” näitused:
Rüki galerii, Viljandi 19.09.-12.10.2024
Disaini- ja Arhitektuurigalerii, Tallinn 07.01.-01.02.2025
Vana-Võromaa kultuurikoda, Võru 08.02.-23.03.2025
Vaata galeriid
Näituse korraldas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, toetavad Eesti Kultuurkapital (rahvakultuuri sihtkapital), Tallinna linn (Kultuuri- ja Spordiamet) ning Viljandi linn (projektitoetus).