Selgusid ringtehnoloogia loomekonkursi "Parandan maailma oma kätega" võidutööd
18. novembrist 2024 kuni 1. märtsini 2025 toimunud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ringtehnoloogia eriala konkursi "Parandan maailma oma kätega" võitjad on selgunud. Konkursile laekus kokku 16 toredat taaskasutuse projekti. Töid hindasid Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava õppejõud.
"Väga keeruline oli nii paljude nutikate ideede ja põnevate teostuste hulgas paremusjärjestust koostada," ütleb ringtehnoloogia õppekava programmijuht Diana Tuulik. "Õppejõududest koosnev viieliikmeline žürii hindas eelkõige loomingulist lähenemist ja nutikaid lahendusi. Kindlasti mängis rolli ka teostatud tööde esitamise oskus ning loomingu inspiratsiooniallika lugu. Kolm esimest auhinnalist kohta olid väga tasavägised."
2025. aasta loomekonkursi võitjateks osutusid:
I koht: „Filo niit“ Mairo Seire (26 aastane)
II koht: „Auto õhkpatjadest matkakott“ Kaarup Öövel (20 aastane)
III koht: „pacesca“ (tool) Marten Leilop ja Grete Maruste (25 aastased)
Auhinnafondi jaotus on järgmine: I koht 300 €, II koht 200 € ja III koht 100 €. Auhinna saajatega võetakse ühendust. Lisaks pakume I-III koha võitjatele tasuta osalemist 14.-16. aprillil Noore Meistri Koolis.
Eriauhinnad pälvisid:
- „Sokisäärepatsikummid“ Marri-Mariska Tammepõld (25 aastane)
- „Narmasteksad ning kivikestega tagi“ Iris Sulg (15 aastane)
Tutvu võidutöödega
I koht: „Filo niit“ Mairo Seire (26 aastane)
Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:
Filo on 100% taaskasutatud materjalidest valmistatud kollektsioon, mis koosneb kümnest komplektist. Kõik kangad olen ise nullist loonud.
Eelmisest kollektsioonist oli järele jäänud mõnus täisvillane kangas (komplekt 4). Ketrasin meetrite viisi niiti poolilt maha ja õmblesin selle kangale – veidi nagu kilplase töö, aga tulemus oli seda väärt. Lõpptulemusena sündis mõnus ja soe villane mantel, mida kaunistab tihe niidistik. Erinevat tooni niidid loovad ainulaadseid mustreid ja varjundeid.
Siis leidsin kuskilt keldrinurgast meetrite viisi puuvillast voodipesukangast, mis muud, kui vesi keema, vanad värvid välja – aeg on kangast värvida! Kui kangas on värvitud, on taas aeg niite poolilt maha ketrama hakata ja neid väikeste pundarikeste kaupa puuvillasele kangale õmmelda.
Ühesõnaga – ketra ja õmble, ketra ja õmble, nii mitu kuud järjest… Komplektid on 100% zero waste, praktilised ja kantavad. Iga komplekt on loodud praktilisust silmas pidades: puuvillased kangad lasevad kehal hingata, villane kangas hoiab sooja. Lõiked on lihtsad ja mugavad.
See kollektsioon näitab kenasti, et igast “prügist” saab luua midagi ilusat ja kantavat.
Zürii kommentaar: professionaalne lähenemine: head värvid, head fotod, hea tekst ja tulemus.
II koht: „Auto õhkpatjadest matkakott“ Kaarup Öövel (20 aastane)
Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:
Seljakott valmis soovist luua vastupidav ja kerge matkakott, mille valmistamine oleks ka taskukohane. Tavaliselt on nendele omadustele vastavad materjalid üsna kallid, mistõttu otsustasin leida alternatiivi.
Seljakott on valmistatud taaskasutatud auto õhkpatjadest, mis on oma omaduste poolest väga vastupidavad ja veekindlad. Koti valmistamiseks tuli õhkpadjad lahti võtta, märkida nende peale koti paneelid ning need välja lõigata. Ühe koti valmistamiseks kulus kaks auto armatuurist pärit õhkpatja.
Lisaks kasutasin ka vanemate matkakottide pandlaid ja lukke. Koti sisse sai valmistatud alumiiniumist raam, mis aitab jaotada raskust õlgadelt puusadele. Lõpptulemusena sündis umbes 35-liitrine matkakott, mida olen kasutanud mitmetel matkadel üle kogu Eesti, ilma et materjalil oleks mingeid kulumise märke. Kott kaalub 1100 grammi, mis on täiesti võrreldav kallite masstoodetud kottidega.
Zürii kommentaar: innovatiivne lähenemine auto õhkpatjade taaskasutamisele on leidlik, pakkudes praktilist lahendust kergete matkakottide valmistamiseks. Töö on tehnoloogiliselt keeruline, aga hästi läbi mõeldud. Silma jäid mustrilised paelad, mis meenutavad traditsioonilisi kõlavöid, lisades esteetilist väärtust. Kasutaja kogemus näitab, et idee on hästi rakendatav.
III koht: „pacesca“ (tool) Marten Leilop ja Grete Maruste (25 aastased)
Autorid on oma töö kohta öelnud järgmist:
Vana Cesca-stiilis tool on pärit vanaema juurest. Külas käies märkasin, et aeg on sellele oma jälje jätnud.
Töötades lasteaias, puutun tihti kokku tähelepanuhäiretega noortega. Kuulates eripedagoogi soovitusi, tekkis mõte vanaemalt saadud tool restaureerida just nende laste vajadusi silmas pidades.
Toolile on lisatud padelipallid, mis aitavad suunata laste tähelepanu, pakkudes strukturaalselt ja tunnetuslikult eripärast kogemust. Lisaks on padel Eestis üha kiiremini populaarsust kogumas, kuid kahjuks on see keskkonnale koormav – iga mäng nõuab uusi palle. Selle projektiga anname vanale esemele uue elu ning pakume samal ajal kasulikku ja keskkonnasõbralikku lahendust.
Kasutatud tehnikad: lihvimine, peitsimine, liimimine, puurimine, tappimine, pallide poolitamine, tekstiili värvimine.
Zürii kommentaar: tegemist väga originaalse idee ja toreda mõttega, meeldivas koloriidis tulemus. Lisaks taaskasutusele pole vähem tähtis ka sotsiaalne aspekt.
Eriauhinnad:
„Sokisäärepatsikummid“ Marri-Mariska Tammepõld (25 aastane)
Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:
Sokisäärepatsikumme valmistan vanadest, kasutamiskõlbmatuks muutunud sokkidest. Lõikan sokisääre ülemise osa ära ja heegeldan selle lõikeäärse serva kinnissilmustega üle.Kõige lihtsam variant ongi niimoodi valmis.
Keerulisemate variantide puhul lisan kinnissilmuste reale veel 1–2 rida äärepitsi mustrit. Mõnikord kaunistan patsikumme pärlite või muude väikeste detailidega. Kasutan vahel ka kahte erinevat värvi heegelniiti koos, mis lisab veelgi eripära. Kui sokisäär on ise mustriline, annab seegi patsikummile omanäolise välimuse.
Lisaks ainulaadsele disainile on sokisäärepatsikummid ka väga juuksesõbralikud – need on palju pehmemad kui enamik poes müüdavaid patsikumme. Et muuta need veelgi erilisemaks, olen mõnikord patsikumme ka nimetanud (nt „Ilu nõuab ohvreid patsikumm“ ja „Jõulupatsikumm“) ning kinkides lisanud neile loomingulise kasutusjuhendi. Näiteks jõulukingiks olnud patsikummi juhendis oli kirjas, et sellele tuleb igal kasutuskorral panna pealkiri, valikus olid näiteks: „Tiliseb, tiliseb“, „Küll on kena kelguga“, „Elas kord üks päkapikk“ või midagi muud sobivat.
Zürii kommentaar: väga lihtne, praktiline ja armas teostus.
„Narmasteksad ning kivikestega tagi“ Iris Sulg (15 aastane)
Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:
Teksade idee sai alguse sellest, et pükste ühel küljel oli suur plekk. Selle varjamiseks lõikasin mõlemalt küljelt välja tüki ja asendasin need narmaskangaga. Efekti lisamiseks lisasin narmaskanga detaili ka vasakule tagataskule.
Mul oli eelmistest töödest järele jäänud kivikesi, mistõttu otsustasin teksatagi veidi tuunida. Nii sündis lahe ja suvine tagi, mis UV-valguse käes helendab.
Zürii kommentaar: funktsionaalsed, omaniku enda maitse järgi stiilsed ja kantavad omanäolised rõivad.
Mõtled, mida edasi õppida?
Viljandi kultuuriakadeemias saab sellel aastal asuda õppima pärandtehnoloogia õppekava alla kuuluva ringtehnoloogia, metalli ja ehituse erialale. Tekstiili erialale saab asuda õppima järgmisel aastal.
Pärandtehnoloogia õppekava läbimise tulemusel saab sinust maailmaparandaja, kes tunneb hästi traditsioonilise käsitöö tehnikaid ja materjale ning oskab neid loovalt kasutada praegusaja elukeskkonna paremaks muutmisel. Ringtehnoloogia erialal on olulisel kohal just lihttehnoloogilised (low-tech) võtted, näiteks parandamine, taas- ja uuskasutus ning ümbertöötlemine.
Loe veel sarnaseid uudiseid
