Valminud on käsitöö vilistlaste erialase tööhõive uuring

2024. aasta lõpus valmis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tellimusel kutse- ja kõrgkoolide käsitöö- ja pärandtehnoloogia vilistlaste erialase tööhõive uuring. Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Selle eesmärk oli hinnata käsitöö erialase hariduse tulemuslikkust ja lõpetajate tööalast rakendumist.

Viljandi kultuuriakadeemia käsitöö ja pärandtehnoloogia erialad tähistasid 2024. aastal 30. juubelit, mis pakkus hea võimaluse analüüsida õppe mõju ja lõpetajate edasist tööalast rakendumist. Selle aja jooksul on õppe läbinud 286 üliõpilast, kelle karjäärivalikud annavad väärtuslikku teavet käsitööõppe rolli kohta tööturul.

Eestis puudub seni süsteem, mis võimaldaks mõõta professionaalse käsitöö osakaalu tööturul. Sellel on mitu põhjust: olemasolevad EMTAK-koodid ei võimalda eristada käsitööga leiba teenivate ettevõtjate hulka ega nende käivet ning käsitöö tegevusvaldkonnana on jagunenud mitmesuguste ettevõtete ja organisatsioonide vahele (turism, põllumajandus, koolitus jm). Seetõttu ei peegelda varasemad uuringud täpselt käsitööõppe läbinute tegelikku erialast rakendumist. Selle olukorra tulemusena on ametkondades kujunenud arusaam, justkui oleks käsitöö kutseharidus eelkõige hobiharidus, mistõttu plaanitakse selle mahtu vähendada.

Uuringus kaardistati käsitööerialade õppijate hariduslik ja tööalane taust enne õpingute algust, analüüsiti rahulolu õpingute sisu ja korraldusega ning uuriti, kuidas vilistlased omandatud oskusi rakendavad. Küsitlustest saadud andmed aitavad arendada õppekavu ning teadvustada käsitööhariduse olulisust ühiskonnas laiemalt.

Uuringu tulemused näitasid, et käsitöö ja pärandtehnoloogia vilistlased rakendavad oma oskusi väga mitmekesistes vormides. Täielikult erialase töö kõrval on sellele sektorile iseloomulikud ka hooajalised ning muu töö kõrvalt tehtavad tegevused, samuti erialaste oskuste kasutamine teistel ametialadel. Kui varasem, kutseõppe vilistlaste erialast hõivet käsitlev uuring (2024) näitas, et erialasel tööl oli vaid 16% lõpetajatest, siis käesolev uuring toob esile laiemat pilti: arvestades kõiki eelnimetatud rakendumise viise tegeleb erialase tööga 62% kõigist lõpetajatest. Samuti ilmnes, et mida kõrgem on lõpetatud õppekava tase, seda enam vilistlasi töötab oma erialal – magistriõppe lõpetanutest teeb erialast tööd täielikult või osaliselt 74%, kutsehariduse kolmanda taseme lõpetanutest aga vaid 23%.

„Ilmselgelt on kõrgema elatustasemega riikides käsitööga elatist teenida keerukas, kuid sellel valdkonnal on oma kindel koht meie loomemajanduses. Lisaks on pärandtehnoloogiatel täita oluline osa meie kultuuripärandis“, tõdeb uuringu algataja, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava programmijuht Ave Matsin.

Uuringu täistekst on saadaval siin.