10. septembril Viljandis toimunud parandusfestivalil jagasid parandusmeistrid külastajatele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma vanadele esemetele uus võimalus anda. Viljandi linna 739. sünnipäeva tähistanud ainulaadset ringmajanduse festivali väisas üle 1000 inimese Eesti eri paigust.
Paranduskultuur on osa suuremast liikumisest, mille eesmärgiks on vähendada ringluses olevate materjalide hulka ja pidurdada uute tootmist. Festival andis käsitööle ja oskustele maailmaparandusliku mõõtme: külastajad said osaleda kokku 14 eriilmelises parandustöötoas, mis aitasid külastajatel oma vanu päevinäinud esemeid turgutada. Töötube oli rõivaste ja silmkoeesemete parandamisest hõbeesemete ja jalgrataste hoolduseni välja.
Hoovimajas toimunud Ave Nahkuri raamatu “Meie küla eided tuunivad Viljandit”’ esitlusel võtsid sõna Helmen Kütt, Justin Petrone ning Kiti Põld. Samas toimus ettekandeseminar koos vestlusringiga, mille fookuses olid kogukondlik paranduskultuur ja emotsionaalne kestlikus. Vestlusringi lõpus tõdeti, et tohutu tarbimisralli lõpetamiseks on vaja rohkem tähelepanu pöörata hoopis inimeste heaolule ja vaimsele tervisele, sest siis ei kompenseerita puudujääke üleliigse poodlemisega.
Koidu 13 hoovis oli välja pandud Viljandi Muuseumi näitus Viljandi likööri- ja veinivabrik “Alko”, hilisema konservivabriku ajaloo kohta ning Eesti Rahva Muuseumi näitus “Parandamise kunst”. Hoovis sai uudistada GAZ-M20 Pobedat ning tuletõrjeautot, millest omanik saunamaja ehitab. Festivali hõngu sai tunda ka Koidu tänaval kogukondlikul täikal ning Lastepargis vanakraamiturul, kus paljudele esemetele leiti uued omanikud.
Festivalile pani punkti muusik Silver Sepp, kes esitas lugusid 100% taaskasutatud esemetega. Sepp andis kontserdi ebatraditsiooniliselt autokasti pardalt, mis oli lookas erinevatest argiesemetest, millelt muusik oskuslikult meloodiaid välja meelitas.
Parandusfestival oli osa UNESCO loovlinnade võrgustikku kuuluva Pärandilinn Viljandi programmist ja Viljandi linna 739. sünnipäeva tähistamisest. Sündmuse peakorraldaja oli TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, toimumisse andsid oma panuse Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Kultuurkapitali Rahvakunsti Sihtkapital ja Viljandi linn.