Viljandimaa arenduskeskus annab kord aastas välja tunnustuse Viljandimaa vabakonna aasta tegu, et märgata ja innustada kodanikualgatuse valdkonnas silmapaistvalt tegutsenud isikuid ja ühendusi. Tunnustatakse tegevust, mis on avaldanud kogukonnale tähelepanuväärset mõju ja aidanud teadvustada kodanikualgatuse tähtsust kogukondade arengus. Nominentide hulka valiti ka selle aasta sügisel toimunud Viljandi pärandusfestival.
UNESCO pärandilinn Viljandi eestvedamisel toimus 1.–5. oktoobrini esmakordselt Viljandi pärandusfestival, mis kandis sõnumit „pärand parandab“. Festivali programmi kuulus rahvusvaheline konverents, õpitoad ning päranduspidu, mis ühtekokku tutvustasid vaimse kultuuripärandi nähtusi ning avasid erinevaid rahvakultuuri teadmiste vaatenurki.
Festival algas 1.–2. oktoobril rahvusvahelise konverentsiga “Pärand kestlike kogukondade teenistuses“, mille raames kõlas kokku 40 ettekannet. Kokku osales sündmusel 130 teadlast, uurijat ja käsitöömeistrit 12 riigist, sealhulgas Austraaliast, Aafrikast, USA-st ja mitmetest Euroopa riikidest. Teiste hulgas esinesid ka neli UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinnade alamvõrgustiku esindajat. Konverentsi keskmes oli küsimus, kuidas traditsiooniline kultuuripärand saab aidata kaasa jätkusuutlike lahenduste leidmisele tänapäeva väljakutsetele. See oli Eestis esimene omataoline sündmus, mis sidus nii laias ulatuses pärandi ja kestlikkuse teemad. Konverentsi peamise mõttena jäi kõlama kogukondade kaasamise olulisus. Samuti rõhutati, kuidas pärand loob väärtust – olgu see avalik, sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline või keskkondlik.
3. oktoobril toimus kaheksa rahvusvahelist pärandi, käsitöö ja pärimusmuusika meistriklassi, mida viisid läbi juhendajad Tansaaniast, Nigeeriast, Taist, Gruusiast, Soomest ja Lätist. Meistriklassid olid suunatud käsitöö ja pärimusmuusika professionaalidele ning üliõpilastele, pakkudes võimalust kogemuste vahetamiseks ja rahvusvaheliste kontaktide loomiseks. Kokku osales meistriklassides ligi 80 inimest.
Festivalinädala lõpetas 4.–5. oktoobril Eestis esmakordselt toimunud suur päranduspidu. Selle raames said külastajad Viljandi spordikoolis ja Vabaduse platsil tutvuda värvikate külalistega UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinnadest üle maailma ning Eesti vaimse kultuuripärandi esindajatega. Külastajad said uusi oskusi ja teadmisi, osaledes parandus- ja pärandusala töötubades, loengutel ning meelelahutuslikel jõukatsumistel. Festivali alal ja linnaruumis eksponeeriti rikkalik valik pärandiga seotud näitusi ning Viljandi Kunstikooliga koostöös loodud kunstiobjekte. Eesti pärandi kõrval tõusid esile Tai, Nigeeria, Namiibia ja Šotimaa värvikad esitlused, mille osalus tähistas Viljandi kui UNESCO loovlinnade võrgustiku liikme esimest rahvusvahelist koostööprojekti. Lisaks sai nautida muusikalist programmi nii päeval festivali alal kui ka õhtul Pärimusmuusika Lõikuspeol. Messialal tegutses kokku üle 300 pärandi tutvustaja, sealhulgas 48 töötuba, 68 pärandi esitluspinda ja 35 müügipinda. Festivalist võttis osa 1500 külastajat.
Festivali programmijuht Ave Matsin jäi suursündmusega väga rahule: „Olen festivali sisuga kokkuvõttes väga rahul. Täiesti uudne, peamiselt pärandoskustele ja -teadmistele keskenduv festival leidis rõõmsa osalejaskonna ning tekitas Eesti pärandimaastikul eriliselt kaasava energiapöörise. Kuigi sageli tundub, et käsitööd tehakse vaid üksi või väiksemates ringides, näitab selline üleriigiline sündmus, kuidas pärandihuvilised saavad üksteist võimestada. Samuti tõestab see kultuuri elujõulisust ja veenab kõrvaltvaatajaid valdkonna tähtsuses. Eriti suur rõõm on mul selle üle, et festivali õpitubadesse ja loengutele jõudis nii palju noori üle Eesti. On tõeliselt tore vaadata, kuidas nutisõltuvuses kahtlustatud lapsed veedavad aega käsitöö kallal nokitsedes.“
Viljandi pärandusfestival oli osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Viljandi pärandusfestivali galeriid:
Konverents
Meistriklass
Päranduspidu