Selles rubriigis tutvustame TÜ Viljandi kultuuriakadeemia inimesi tavapärasest ametikirjeldusest veidi erinevalt, esitades neile kuus küsimust. Vastab TÜ VKA tantsuteooria õpetaja ja tantsukunsti õppekava programmijuht Kai Valtna.
Inimesed, igal pool ja igal ajal – minevikus ja tänapäeval, elus ja laval. Alati ja ikka inimesed. Nende puhul ei tea kunagi kindlalt, millega parasjagu tegu.
Kundera, Tolstoi ja Vonneguti teosed – neid ma olen lihtsalt kõige enam millegipärast lugenud. Esimene kirjutab lihtlausetega, aga ütleb palju, teine kasutab ohtraid põimlauseid, aga saavutab tunnetuslikult sellise selguse ja täpsuse ... Vonneguti austan kui lõikava huumorimeelega vana kooli humanisti, mis liik hakkab minu meelest kaduma. Ei teagi, kas asi on vanas koolis, humanismis või huumorimeeles. Oh jaa, ja siis muidugi geniaalseim raamat Hašeki „Vahva sõdur Svejki juhtumised“. Apoteoos tervele mõistusele läbi sarkasmi puhastustule.
Võimalus jälgida kõrvalt 7 kuu vanuse inimese ponnistusi maailmaga tutvumiseks. Lugupidamist vääriv järjekindlus, ettearvamatu fantaasia ja kartmatu vaim – kuhu need kaovad, kui suuremaks saame?
Viimase aasta jooksul? Kõik ei lähe „üle“ – seda vist.
Olen siin olnud pool elu, et ei oska ennast ja akadeemiat enam eristada vist. Akadeemia on muutunud ja loodetavasti pole mina ka enam 25 aasta tagune mina.
Ellujäämiseks hädavajalik – ikka ei tormata kõike asju jooksujalu tegema ja korraldusi täitma, oma peaga tuleb mõelda.
Mida Sinu käest pole kunagi küsitud, aga millest sa tahaksid rääkida?
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.