Tunne meie inimest: Indrek Ikkonen

Selles rubriigis tutvustame TÜ Viljandi kultuuriakadeemia inimesi tavapärasest ametikirjeldusest veidi erinevalt, esitades neile kuus küsimust. Vastab TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna metallitöö meister Indrek Ikkonen.

Image

Mis toidab Sinu keha ja vaimu vabal ajal?

Seda, mis toidab minu keha ja vaimu vabal ajal, on üpris palju. Alustades jõusaalist ja lõpetades jalutamise ning joonistamisega õues. Kui veel oli võimalik, siis katsusin käia palju muuseumites, näitustel, teatris. Oluline inspireerija ja hingetoitja on muusika – minu puhul peamiselt klassikaline ja peamiselt ooper, aga selle kõrval ka 18. saj heliloojate sümfooniline muusika. Ja kõige rohkem laeb mind enda loominguga tegelemine.

Millised raamatud on Sind kõige enam kõnetanud?

Neid raamatuid on läbi elu olnud väga mitmeid, mis on mõjutanud, aga väga pikka aega on see olnud Anton Tšehhovi looming, eriti „Kirsiaed“. Tema kõrval Gabriel Garcia Marquezi „Sada aastat üksildust“ ja mida vanemaks saad, seda sisukam tundub meie enda Tammsaare looming. Nende kõrval mõned autorid, kes mõjutasid mind ajaloo õpingute ajal, nagu näiteks Jaques Le Goff, Umberto Eco, Carlo Ginzburg, Norbert Elias ja Jacob Burckhardt.

Viimane sündmus või sihtkoht, mis jättis Sulle kustumatu mulje?

Tõeliselt hea mulje on jätnud Peterburi, kus ma olen viimase aasta jooksul mitmel korral viibinud. Linn täis erakordseid muuseume ja nende väga põnevaid kaasaegseid näitusi. Aeg-ajalt on hea viibida kodust väljas hoopis teistes oludes, teistes mõõtmetes – see annab enda tegevusele selgemad perspektiivid. Ja väga tore on siis naasta väikesesse vaiksesse Eestisse. 

Mida oled viimase aasta jooksul kolleegidelt õppinud?

Emotsionaalse inimesena õpin teistelt suuremat kannatlikkust – olen selles parem, aga päris selgeks pole veel ikka saanud.

Kas ja kuidas kultuuriakadeemias töötamine Sind on muutnud?

Ma arvan, et õpetamise amet muudab igal juhul päris palju. Iga kord kui ainega alustad, pead läbi mõtlema, et kuidas siis seekord ainele ja üliõpilasele lähened. Iga kord on olnud erinev publik ja sellest sõltuvalt ka teistsugune õppeaine käsitlus. Aga kultuuriakadeemia töö üldiselt on meeldivalt avardanud tuttavate ringi ja enda tegevusele andnud hoopis laiema aluse.

Küsimus eelmiselt vastajalt: "Mis on kasutuim nõuanne, mida oled saanud?"

See tundub eriti keeruline küsimus. Meenub kadunud Pille Valk, kes ütles, et nõu küsitakse ikka selleks, et selle järgi mitte talitada või et oleks kedagi hiljem süüdistada. Mõned nõuanded, mida oled elus saanud, tunduvad alguses väga mõttetud, aga osutuvad hiljem päris vajalikeks. Võibolla oleks siinkohal hea välja tuua lause: ära võta hinge või isiklikult, kui sind või sinu tegevust on just isiklikult solvatud. Tuleb korraks võtta, seejärel läbi mõelda ja vabaks lasta.

Küsimus järgmisele vastajale

Mis on see, milleta Sa enda elu ette ei kujuta?