Tunne meie inimest: Ave Matsin

Selles rubriigis tutvustame TÜ Viljandi kultuuriakadeemia inimesi tavapärasest ametikirjeldusest veidi erinevalt, esitades neile kuus küsimust. Vastab TÜ VKA rahvusliku käsitöö osakonna juhataja ja rahvusliku tekstiili lektor Ave Matsin.

Image

Mis toidab Sinu keha ja vaimu vabal ajal?

Minu keha ja vaimu toidab vabal ajal loodus ja maal elamine. Minu talu on minu loometander, toidusahver, erakla, antidepressant ja jõusaal. Siin olles tunnen oma mõõtkava; loodus ei lase Sind inimesena ülbeks minna. Pigem tekitab tänutunde ja aitab end tajuda osana suurest maailmast.    

Millised raamatud on Sind kõige enam kõnetanud?

Ilukirjandust loen väga harva ja juhuslikult. Pigem keskendun erialasele kirjandusele. Kõige enam rõõmustavad mind arheoloogiliste tekstiilidele keskenduvad kirjutised. Suureks eeskujuks on Taani tekstiiliuurijad eesotsas juba klassikuks muutunud Margarethe Haldiga ja talle järgnenud ägedad naised Taani tekstiiliuurimise keskusest, kelleta ei toimu vist ühtegi maailma olulist tekstiiliprojekti.

Viimane sündmus või sihtkoht, mis jättis Sulle kustumatu mulje?

Viimane olulisim sündmus oli rahvusliku käsitöö osakonna 2019. aastal korraldatud rahvusvaheline pärandtehnoloogia konverents. See tõi üle Euroopa kokku inimesi, kellel on samad väärtused ja kes tegelevad sarnase teemaatikaga, millega meie siin Viljandis oma väikeses osakonnas. Saime tohutult juurde kindlust, et me ei ole oma teekonnal üksinda. Samuti teadmise, et pärandtehnoloogia õppekava ja uurimissuund ülikooli tasemel tundub paljudele rahvusvahelistele kolleegidele kadestamist väärt.

Mida oled viimase aasta jooksul kolleegidelt õppinud?

Koostööd. Meil on kujunenud supertiim kolleegidest, kellega võib ükskõik mis teekonna ette võtta. Protsessi juhime koos, olulisi teemasid arutame koos, kedagi ei jäeta muredega üksi ja pigem tehakse üks samm kaaslase töömaale rohkem, kui otsene kohustus seda nõuab. Rõõmu pakuvad ka toredad kolleegid emaülikoolist: olen koostöö kaudu õppinud süvenemist ja süsteemsust.   

Kas ja kuidas kultuuriakadeemias töötamine on Sind muutnud?

Saabuval aastal täitub mul akadeemias töötamisest 20 aastat. Nähtavasti ei ole ma enam üldse see inimene, kes siin toona alustas. Ma arvan, et olen pidanud korduvalt oma mugavustsoonist väljuma. Minu varane lapsepõlv oli talulapsena pigem eraklik ja sisimas on see kuskil veel alles. Seega on juhtimine ja avalik esinemine olnud mullu suureks väljakutseks. Olen kasvatanud selgroogu ja oma telge, mis aitab mul toime tulla raskete olukordadega ning olla tugevam kui ma ise loota julgeks. Lisaks on töö õpetanud mulle nägema suurt pilti ja andnud rõõmsa tunde, et mõttekaaslaste ja kolleegidega koos saame oma erialast elu siin Eestis paremaks muuta.   

Küsimus eelmisest vastajalt: "Mis on üks asi, mida iga inimene peaks korra elus tegema/kogema?"

Ma arvan, et iga inimene peaks elu jooksul kogema seda tunnet, et tema sees on kõik vajalik olemas ja tegema iseenda ning oma eluga rahu.

Küsimus järgmisele vastajale

Mis on kõige ägedam asi, mille Sa oled ise loonud?