Studia Vernacula autorijuhend

Studia Vernacula autorijuhend

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia eelretsenseeritav ajakiri Studia Vernacula ilmub kord aastas ja avaldab pärandtehnoloogia-alaseid teadusartikleid ning valdkonna jaoks oluliste sündmuste tutvustusi ja väljaannete arvustusi.

Ajakirjas Studia Vernacula avaldamiseks esitatud teadusartiklite käsikirju retsenseerib anonüümselt vähemalt kaks vastava eriala või valdkonna spetsialisti. Autor saadab toimetusele kaks versiooni: täisversiooni ja retsenseerimisversiooni (viimasest tuleb anonüümse retsenseerimise tagamiseks eemaldada kõik viiteid autori isikule). Autoril tuleb juhinduda retsensentide parandus- ja muudatusettepanekutest. Toimetusel on õigus jätta negatiivsete retsensioonide või ajakirja profiilile mittevastavuse korral käsikiri avaldamata, teatades sellest autorile esimesel võimalusel.

Tähtajad

Artiklite ettepanekuid (teese) võib esitada aastaringselt ([email protected]), aga teeside esitamise tähtaeg järgmise aasta numbrisse on 15.10.

Teeside pikkus on 1600–2000 tähemärki koos tühikutega. Kirjas peab olema artikli (esialgne) pealkiri, eesmärk ja uurimisküsimused, artikli olulisus käsitööuurimuslikust aspektist, uurimismeetod, peamised uurimistulemused. Lisage ka see, kas teie artikkel liigitub rubriiki „Uurimused“ või „Praktikapeegel“.

Artikleid võib esitada aastaringselt ja toimetus otsustab 30 päeva jooksul, kas artikkel sobib ajakirjale. Käsikirja esitamise viimane tähtaeg sama aasta numbrisse on 15.02.

Ajakirjas avaldatakse kolme tüüpi kaastöid:

Uurimused. Käsikirja teksti maht on 30 000– 40 000 tm (tähemärki koos tühikutega). Läbib kahekordse anonüümse retsenseerimise.

Praktikapeegel. Käsikirja teksti maht on 20 000–35 000 tm. Tegemist on teadusartikliga, mis keskendub autori praktilise töö käigus saadud kogemustele, tähelepanekutele ja järeldustele ning on vähem teoreetiline. Läbib kahekordse anonüümse retsenseerimise.

Ringvaated. Käsikirja teksti maht on 4500–10 000 tm. Sobivad ülevaated aasta jooksul toimunud asjakohastest konverentsidest, sündmustest, projektidest, töötubadest. Samuti on siia oodatud erialasse puutuvad raamatu- ja näitusearvustused. Eelistatud on probleemipõhised kokkuvõtted, mitte toimunu kirjeldamine.

Esitamiseks valmis artikli käsikiri koosneb järgmistest osadest:

• sisule vastav pealkiri (pikem pealkiri soovitatavalt kaheosaline, kooloni või punktiga liigendatud);
• eestikeelne resümee (900–1050 tm); ringvaadetele resümeed ei lisata.
• märksõnad (5–7 tk) eesti ja inglise keeles, soovitatavalt vähemalt osaliselt ems.elnet.ee loeteluga ühilduvad; ringvaadetele märksõnu ei lisata.
• sobiva liigenduse (sissejuhatus, sisujaotused loogilises järjekorras, kokkuvõte) ja vahepealkirjadega varustatud põhitekst (sh on põhitekstis pildiallkirjadega näidatud kohad, kuhu tulevad illustratsioonid ja põhitekstis viidatakse illustratsioonidele);
• pildiallkirjad (täpsemad juhised allpool);
• trükikvaliteedis illustratsioonid (täpsemad juhised allpool);
• kasutatud allikate loend (täpsemad juhised allpool);
• artikli ingliskeelne pealkiri ja sisukokkuvõte (Abstract), maht 4000-5000 tm.
• trükikvaliteedis foto autorist (lisada, kelle tehtud või mis kogu foto);
• autori enesetutvustus: sünniaasta, akadeemiline kraad või haridus, peamised uurimisteemad, töökoht (maht 500-900 tm).

Tänuavaldused isikutele, grandijagajatele, fondidele jne tuleb vajadusel tuua ära eraldi enne kasutatud allikaid.

Vormistamine

Käsikiri palume vormistada Times New Roman 12, reavahe 1,5, leheküljed nummerdatud, .doc, .docx või .rtf formaadis. Ainult juhul, kui tekstis esineb erikujulisi sümboleid, tuleb saata lisaks käsikiri .pdf-failina.

Artikli tekstis tuleb illustratsioonide ja tabelite asukoht markeerida korrektselt vormistatud pildiallkirjaga, nummerdada fotod ja joonised eraldi. Jooniste kategooriasse lähevad kõik muud illustratsioonid peale fotode. Pildiallkirjades lisada kujutatu selgitus, mäluasutuste puhul arhiivi/kogu number, foto või joonise autor ja tegemise aasta.

Joonised, fotod ja tabelid tuleb esitada eraldi failidena. Failinimed vormistada kujul: artikli autori perekonnanimi_foto/joonise number, pildiallkirja algus. Suuremahulisi pildifaile soovitame toimetusele edastada mõne failiedastusplatvormi kaudu.

Fotofailid peavad olema suurusega vähemalt 1100 x 1700 px (annab trükis tulemuseks A6 suuruses foto), kuid eelistatult 1700 x 2400 px või suuremad. Pildid võivad olla salvestatud ka JPG-formaadis, aga sel juhul tuleks kasutada maksimaalset kvaliteeti.

Viitamine

Studia Vernacula kasutab tekstisisest viitamist. Allikad ja kasutatud kirjandus esitatakse loeteluna artikli lõpus. Lubatud on joonealused kommentaarid ja märkused, mis täpsustavad või laiendavad põhitekstis esitatud väiteid. Allikaloetelu peab sisaldama kõiki tekstis viidatud teoseid ja vastupidi: kõik tekstisisesed viited peavad kajastuma allikaloetelus.

Tsiteerimise puhul markeerida väljajättu tsitaadis nurksulgudega [---].

Kirjandusele viidatakse tekstis ümarsulgudes autori nime (selle puudumisel teose pealkirja või selle lühendiga) ja sellele järgneva aastaarvu ning lehekülje numbri(te)ga. Aastaarv ja leheküljenumber eraldatakse kooloniga; leheküljenumbrit ei esitata, kui viidatakse kogu teosele. Enam kui kahe autori puhul märgitakse tekstisiseses viites ära vaid esimese autori nimi, millele lisatakse lühend jt. Kui samas lõigus viidatakse järjest samale allikale, võib viite vormistada ka lühemalt: (samas: xx). Juhul, kui artiklis tsiteeritakse sama autori kaht või enamat samal aastal ilmunud teost, tuleb viites ja tsitaadis eristada allikad aastaarvudele lisatud väiketähtedega.

Näiteks:

(Viires 1960: 49)
(Leete jt 2008: 18–19)
(Marcus 1980; Marcus, Cushman 1982)
(Jaanson 1987a; Jaanson 1987b)

Kui on olemas võimalus viidata üldkättesaadavale paberallikale, palume kasutada seda võimalust. Kehtib nii ajaleheartiklite kui ka varem publitseeritud arhiivimaterjali kohta. Muuseumikogu esemetele viitamisel lähtume ERMi esemetele viitamise korrast.

Autori enda valduses olevad e-kirjad ja erinevad suulised teated, intervjuud, välitöömärkmed tuleb samuti vormistada tekstisisese viitena ja lisada vastav kirje allikaloetelusse.
Näiteks teksti sees (VM Bachman 2016) ja allikate loendis välitöömärkmete kirje:

VM Bachman 2016 = Kristjan Bachmani välitööpraktika Rootsis Põhjamaade Muuseumis 2016. aasta märtsis. Märkmed autori valduses.

Näiteks teksti sees viide (Intervjuu EU 2025) ja allikate loendis intervjuu kirje:

Intervjuu EU 2025 = Leele Välja intervjuu arhitekt Emil Urbeliga 25.04.2025. Märkmed autori valduses.

Veel ilmumata teosed ja artiklid tähistatakse kasutatud kirjanduse nimekirjas märkega „ilmumas“. Avalikustamata teoste refereerimisel või tsiteerimisel on vajalik autori nõusolek.

Eri tüüpi allikate olemasolul tuleb allikate nimestikus grupeerida eraldi:

Allikad (sh artiklid, raamatud, internetiallikad, magistritööd, käsikirjad)
Arhiiviallikad
Esemelised allikad (eseme/museaali inventarinumber muuseumikogus ja lühike sõnaline selgitus eseme olemuse kohta)
Intervjuud ja välitöömärkmed (vajadusel lisada e-kirjad vms)
Vajadusel võib lisada allikate nimekirja järgmisi alajaotusi: perioodika, andmebaasid, audiovisuaalsed allikad, koopiajoonised.
Vajadusel võib lisada kasutatud kirjanduse loendi järele artiklis kasutatud lühendite nimekirja.

Kasutatud allikate nimekirja kirjes tuleb välja tuua kõikide autorite ees- ja perekonnanimed (st ei piisa ainult esitähtedest või lühendist jt nagu tekstisiseses viites). Mitteladina tähestikus kirje puhul tuleb autori nimi transkribeerida eesti keele reeglite kohaselt ning esitada kirje seejärel originaalkujul.

Näiteks:

Autori kirjutatud raamat

Moora, Aliise 2007. Eesti talurahva vanem toit. Tartu: Ilmamaa.

Klevtsov, Vladimir 1996 = Клевцов, Владимир 1996. Плетение из бересты: 50 полезных изделий. Ленинград: Лениздат.

Toimetatud või koostatud raamat / kogumik

Viires, Ants (toim.) 2000. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Peatükk toimetatud kogumikus

Ingold, Tim 2002. Introduction to Social Life. – Companion Encyclopedia of Anthropology. Toim. Tim Ingold. London & New York: Routlege, 737–760.

Peets, Jüri, Maldre, Liina 2010. Salme paadijäänused ja luunupud. – Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Muinasaja teadus 21. Koost. ja toim. Ülle Tamla. Tallinn: Tallinna Ülikool Ajaloo instituut, 47–85.

Artikkel ajakirjas või muus jätkväljaandes

Anepaio, Toomas 1998. Kahe ilma piiril. Võimalikke murdekohti Eesti õigusajaloos ja selle uurimises. – Ajalooline Ajakiri 3 (102): 5–16.

Artikkel ajalehes

Jakobson, Carl Robert 1878. Omalt maalt. – Sakala 16.09., 2.

Rahvaleht 1937 = Õpetaja Fr. Stockholmi ametijuubel. – Rahvaleht, 05.02.1937, 3.

Internetiallikad (kodulehed, andmebaasid, e-publikatsioonid)

Baldasano Recio, José María, Parra Narváez, René, Jiménez-Guerrero, Pedro 2005. Estimate of Energy Consumption and CO2 Emission Associated with the Production, Use and Final Disposal of PVC, Aluminum and Wooden Windows. Barcelona: Universitat Politecnica de Catalunya. http://www.pvcinfo.be/bestanden/Baldasano%20study_windows.pdf (26.08.2024)

The Tale of Eirek the Traveller 2005. Tõlk. Peter Tunstall. http://www.oe.eclipse.co.uk/nom/Eirek.htm (01.07. 2025)

Publitseerimata tööd (sh seminari- ja lõputööd)

Arr, Anu 1990. Vallavalitsuste arhivaalid Eesti küla sotsiaal-kultuurilise elu peegeldajatena (alates 1866. a. vallareformist kuni I maailmasõjani). Diplomitöö. Tartu: Tartu Ülikool. Käsikiri TÜ ajaloo osakonnas.

Juhul, kui viidete vormistamiseks siintoodud näidetest ei piisa, soovitame vaadata SV viimast ilmunud väljaannet, et tugineda seal leiduvatele analoogiatele.

Toimetamine

Toimetamise käigus

• vaatavad ajakirja valdkonnakonsultandid üle, kas artikkel kasutab asjakohast teooriat ja allikmaterjali;
• kontrollivad toimetajad, kas kõik artikli nõutavad osised on olemas;
• kontrollivad toimetajad, kas artikkel on sisuliselt sidus ja osade järjekord loogiline;
• kontrollivad toimetajad üle viitamise ja kasutatud kirjanduse nimekirja, samuti muud tehnilised üksikasjad;
• korrastab keeletoimetaja artikli keelelise väljenduse normikohaseks;
• vaadatakse emakeelena kõneleja poolt üle artikli ingliskeelne sisukokkuvõte.

Korrektuur

Enne ilmumist saadetakse autorile ülevaatamiseks pdf-formaadis korrektuuripoognad viimaste vormistuslike paranduste tegemiseks. Selles faasis enam sisulisi muudatusi ei tehta. Sisuliste muudatuste tegemise aeg on toimetamisprotsessi käigus, kui toimetaja pöördub autori poole sisuliste küsimustega.

Autoriõigused

Teksti ajakirjale saates kinnitab autor, et ei ole sedasama käsikirja esitanud samal ajal teistesse ajakirjadesse. Kui autor soovib artiklit uuesti mujal avaldada, on ta kohustatud toimetust sellest teavitama ja lisama uustrükile (k.a võõrkeeles avaldamise korral) selle esmailmumise andmed.

Autoriõigusega kaitstud fotode, illustratsioonide, tabelite, luuletuste jm avaldamise õiguse peab hankima artikli autor. Ka avalikus kasutuses olevatele illustratsioonidele viidates tuleb võimalusel lisada selle kasutamise alus (nt wikimedia piltide puhul viide vastavale creative commons litsentsile).

Küsimused ja artikliettepanekud palume saata Studia Vernacula üldmeiliaadressile [email protected].