Studia Vernacula autorijuhend

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia eelretsenseeritav ajakiri Studia Vernacula ilmub kord aastas ja avaldab pärandtehnoloogia-alaseid teadusartikleid, autorite praktilistel töödel põhinevaid ülevaateartikleid ning ringvaate rubriigis valdkonna jaoks oluliste sündmuste tutvustusi ja väljaannete arvustusi.

Ajakirjas Studia Vernacula avaldamiseks esitatud artikleid retsenseerib anonüümselt vähemalt kaks vastava eriala või valdkonna spetsialisti. Autor saadab toimetusele kaks versiooni: täisversiooni ja retsenseerimisversiooni (viimasest tuleb anonüümse retsenseerimise tagamiseks eemaldada kõik viiteid autori isikule). Autoril tuleb juhinduda retsensentide parandus- ja muudatusettepanekutest. Toimetusel on õigus jätta negatiivsete retsensioonide või ajakirja profiilile mittevastavuse korral käsikiri avaldamata, teatades sellest autorile esimesel võimalusel.

Ajakirjas avaldatakse kolme tüüpi kaastöid:

• Uurimuslikud artiklid. Oodatava artikli tekstiosa peaks olema 5–10 lehekülje pikkune, maksimaalne maht on 40 000 tähemärki koos tühikutega.
• Praktikapeegel. Soovituslik teksti maht on 3–8 lehekülge. Selle rubriigi kasatööd annavad autorile võimaluse jagada oma praktiliste tööde käigus saadud kogemusi ja tähelepanekuid. Pakume ka võimalust esitada referatiivseid või mingist kitsamast pärandtehnoloogiaga seotud valdkonnast ülevaadet andvaid kaastöid.
• Ringvaade. Soovituslik maht on 2–4 lehekülge. Ringvaates antakse ülevaade aasta jooksul toimunud asjakohastest konverentsidest, sündmustest, projektidest, tööpajadest. Samuti on siia oodatud raamatu- ja näitusearvustused. Eelistatud on probleemipõhised kokkuvõtted, mitte toimunud programmi kirjeldamine.

Esitamiseks valmis artiklikäsikiri koosneb järgmistest osadest:

• sisule vastav pealkiri (pikema pealkirja puhul soovitatavalt kaheosaline, kooloniga liigendatud);
• eestikeelne resümee;
• võtmesõnad (5–7 tk) eesti ja inglise keeles, soovitatavalt vähemalt osaliselt ems.elnet.ee loeteluga ühilduvad;
• sobiva liigenduse (sissejuhatus, sisujaotused loogilises järjekorras, kokkuvõte) ja vahepealkirjadega varustatud artikkel ise (sh on põhitekstis näidatud kohad, kuhu tulevad illustratsioonid);
• pildiallkirjad (formaadis: Foto X. Fotol kujutatu selgitus ja vajadusel inventarinumber. Kelle foto.);
• trükikvaliteedis illustratsioonid (täpsemad juhised allpool);
• kasutatud kirjanduse loend (täpsemad juhised allpool);
• ingliskeelse sisukokkuvõtte põhi eesti keeles (u 1,5 lk) NB! Ingl k kokkuvõttes võiks viidata ka illustratsioonidele!;
• autori trükikvaliteedis portree koos foto autori andmetega;
• autori enesetutvustus formaadis: sünniaasta – akadeemiline kuuluvus – mis on peamised uurimisteemad – avaldatud raamatud või muud olulisemad tööd.

Ringvaate rubriigi kaastöödel ei ole eestikeelset resümeed ega võtmesõnu, küll aga on ingliskeelne pikem sisukokkuvõte.
Tänuavaldused isikutele, grandijagajatele, fondidele jne tuleb vajadusel tuua ära eraldi enne kasutatud kirjandust.

Vormistamine

Käsikiri palume vormistada Times New Roman 12, reavahe 1,5, leheküljed nummerdatud, .doc, .docx või .rtf formaadis. Kui tekstis esineb erikujulisi sümboleid, tuleb saata lisaks käsikiri .pdf-failina.

Joonised ja fotod tuleb esitada eraldi failidena. Failinimed vormistada kujul: artikli autori perekonnanimi_foto_nr_pildiallkirja algus. Artikli tekstis tuleb illustratsioonide asukoht markeerida korrektselt vormistatud pildiallkirjaga. Suuremahulisi pildifaile soovitame toimetusele edastada mõne failiedastusplatvormi kaudu (nt wetransfer.com).

Fotofailid peavad olema vähemasti suurusega 1100 x 1700 px (annab trükis tulemuseks A6 foto), kuid eelistatult 2400 x 1700 px. Võrgust võetud pilt ja png formaat trükikvaliteedi tagamiseks ei sobi. Samuti ei maksa suurest pildist pisikest detaili ise välja lõigata, vaid teha vajadusel eraldi lähivõte. Kujundaja jaoks võiks esemepiltidel olla juures mõõtkava ja värvitabel.

Käsitsi tehtud joonise originaal tuleks teha suurem ja jämedamate joontega kui lõplik trükipilt (vähendamisel lähevad ka jooned peenemaks ja loetamatumaks!).

Tuleb arvestada võimalusega, et inimene kogu loost algul ainult pilte ja pildiallkirju vaatabki, sestap peaksid need olema võimalikult sisukad ja asjakohased. Kuna esemete puhul on väga olulised nt kandmis- või kasutamissuund, parem ja pahem pool, siis tuleks pildiallkirjas ka need selgitused anda.

Viitamine

Studia Vernacula kasutab tekstisisest viitamist. Allikad ja kasutatud kirjandus esitatakse loeteluna artikli lõpus. Lubatud on joonealused kommentaarid ja märkused, mis täpsustavad või laiendavad põhitekstis esitatud väiteid. Allikaloetelu peab sisaldama kõiki tekstis viidatud teoseid ja vastupidi: kõik tekstisisesed viited peavad kajastuma allikaloetelus.

Tsiteerimise puhul markeerida väljajättu tsitaadis nurksulgudega [---].

Kirjandusele viidatakse tekstis ümarsulgudes autori nime (selle puudumisel teose pealkirja või selle osaga) ja sellele järgneva aastaarvu ning lehekülje numbri(te)ga. Aastaarv ja leheküljenumber eraldatakse kooloniga; leheküljenumbrit ei esitata, kui viidatakse kogu teosele. Enam kui kahe autori puhul märgitakse tekstisiseses viites ära vaid esimese autori nimi, millele lisatakse lühend jt. Kui samas lõigus viidatakse järjest samale allikale, võib viite vormistada ka lühemalt: (samas: xx). Juhul, kui artiklis tsiteeritakse sama autori kaht või enamat samal aastal ilmunud teost, tuleb viites ja tsitaadis eristada allikad aastaarvudele lisatud väiketähtedega.

Näiteks:

    (Viires 1960: 49)
    (Leete jt 2008: 18–19, 22–27)
    (Marcus 1980; Marcus, Cushman 1982)
    (Jaanson 1987a; Jaanson 1987b)

Kui on olemas võimalus viidata üldkättesaadavale paberallikale, palume kasutada seda võimalust. Kehtib nii ajaleheartiklite kui ka varem publitseeritud arhiivimaterjali kohta. Kui sama asja käsikirjaversiooni andmed on sisuliselt oluline info, palume seda tekstis mainida (nt kuhu arhiivi või kogusse kuulub). SV kasutab esemetele viitamisel ERMi esemetele viitamise korda.

E-kirjad ja suulised teated vormistame joonealusena, neid ei ole vaja lisada allikaloetelusse.
Näiteks: Autori suuline vestlus Laine Kadajasega 2015. aastal.

Veel ilmumata teosed ja artiklid tähistatakse kasutatud kirjanduse nimekirjas märkega „ilmumas“. Veel avalikustamata teoste refereerimisel või tsiteerimisel on vajalik autori nõusolek.

Eri tüüpi allikate olemasolul tuleb allikate nimestikus grupeerida eraldi (siintoodud järjekorras):
Allikad (sh internetiallikad, magistritööd, käsikirjad – kõik sõnaline)
Arhiiviallikad
Esemelised allikad (eseme/museaali inventarinumber muuseumikogus ja lühike sõnaline selgitus eseme olemuse kohta. MuISi linki ei ole vaja panna!)
Välitöömärkmed
Erikogumid – perioodika, andmebaasid, audiovisuaalsed allikad, koopiajoonised.
Vajadusel lisada kasutatud kirjanduse loendi järele artiklis kasutatud lühendite nimistu.

Kasutatud kirjanduse nimekirja kirjes tuleb välja tuua kõikide autorite ees- ja perekonnanimed (st ei piisa ainult esitähtedest või lühendist jt nagu tekstisiseses viites). Mitteladina tähestikus kirje puhul tuleb autori nimi transkribeerida eesti keele reeglite kohaselt ning esitada kirje seejärel originaalkujul.

Näiteks:

    Autori kirjutatud raamat

Moora, Aliise 2007. Eesti talurahva vanem toit. Tartu: Ilmamaa.

Klevtsov, Vladimir 1996 = Клевцов, Владимир 1996. Плетение из бересты: 50 полезных изделий. Ленинград: Лениздат.

    Toimetatud või koostatud raamat / kogumik

Viires, Ants (toim.) 2000. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

    Peatükk toimetatud kogumikus

Ingold, Tim 2002. Introduction to Social Life. – Companion Encyclopedia of Anthropology. Toim. Tim Ingold. London & New York: Routlege, 737–760.

Peets, Jüri, Maldre, Liina 2010. Salme paadijäänused ja luunupud. – Ilusad asjad. Tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest. Muinasaja teadus 21. Koost. ja toim. Ülle Tamla. Tallinn: Tallinna Ülikool Ajaloo instituut, 47–85.

    Artikkel ajakirjas või muus jätkväljaandes

Anepaio, Toomas 1998. Kahe ilma piiril. Võimalikke murdekohti Eesti õigusajaloos ja selle uurimises. – Ajalooline Ajakiri 3 (102): 5–16.

    Artikkel ajalehes

Jakobson, Carl Robert 1878. Omalt maalt. – Sakala 16.09., 2.

Rahvaleht 1937 = Õpetaja Fr. Stockholmi ametijuubel. – Rahvaleht, 05.02.1937, 3.

    Internetiallikad (kodulehed, andmebaasid, e-publikatsioonid)

Baldasano Recio, José María, Parra Narváez, René, Jiménez-Guerrero, Pedro 2005. Estimate of Energy Consumption and CO2 Emission Associated with the Production, Use and Final Disposal of PVC, Aluminum and Wooden Windows. Barcelona: Universitat Politecnica de Catalunya. http://www.pvcinfo.be/bestanden/Baldasano%20study_windows.pdf (26.08.2014)

The Tale of Eirek the Traveller 2005. Tõlk. Peter Tunstall. http://www.oe.eclipse.co.uk/nom/Eirek.htm (01.07. 2015)

    Publitseerimata tööd (seminari- ja lõputööd)

Arr, Anu 1990. Vallavalitsuste arhivaalid Eesti küla sotsiaal-kultuurilise elu peegeldajatena (alates 1866. a. vallareformist kuni I maailmasõjani). Diplomitöö. Tartu: Tartu Ülikool. Käsikiri TÜ ajaloo osakonnas.

    Välitöömärkmete kirje

VM Bachman 2016 = Kristjan Bachmani välitööpraktika Rootsis Põhjamaade Muuseumis 2016. aasta märtsis. Märkmed autori valduses.

Juhul, kui viidete vormistamiseks siintoodud näidetest ei piisa, soovitame vaadata SV viimast ilmunud väljaannet, et tugineda seal leiduvatele analoogiatele.

Toimetamine

Toimetamise käigus

• vaatavad ajakirja valdkonnakonsultandid üle, kas artikkel kasutab asjakohast teooriat ja allikmaterjali;
• kontrollivad toimetajad, kas kõik artikli nõutavad osised on olemas;
• kontrollivad toimetajad, kas artikkel on sisuliselt sidus ja osade järjekord loogiline;
• kontrollivad toimetajad üle viitamise ja kasutatud kirjanduse nimekirja, samuti muud tehnilised üksikasjad;
• korrastab keeletoimetaja artikli keelelise väljenduse normikohaseks;
• tõlgitakse ja vaadatakse emakeelena kõneleja poolt üle artikli ingliskeelne sisukokkuvõte.

Korrektuur

Enne ilmumist on autoril võimalus tutvuda pdf-formaadis korrektuuripoognatega viimaste vormistuslike paranduste tegemiseks. Selles faasis enam sisulisi muudatusi ei tehta. Sisuliste muudatuste tegemise aeg on toimetamisprotsessi käigus ja õige aeg seda teha on siis, kui toimetaja pöördub autori poole sisuliste küsimustega.

Autoriõigused

Teksti ajakirjale saates kinnitab autor, et ei ole sedasama käsikirja esitanud samal ajal teistesse ajakirjadesse. Kui autor soovib artiklit uuesti mujal avaldada, on ta kohustatud toimetust sellest teavitama ja lisama uustrükile (k.a võõrkeeles avaldamise korral) selle esmailmumise andmed.

Autoriõigusega kaitstud fotode, illustratsioonide, tabelite, luuletuste jm avaldamise õiguse peab hankima artikli autor. Ka avalikus kasutuses olevatele illustratsioonidele viidates tuleb võimalusel lisada selle kasutamise alus (nt wikimedia piltide puhul viide vastavale creative commons litsentsile).

Küsimused ja artikliettepanekud palume saata Studia Vernacula üldmeiliaadressile studia.vernacula@ut.ee.