Autor:
Andero Kalju

Selgunud on Tartu Ülikooli aastaauhindade saajad

Vabariigi aastapäeva eel kuulutas Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser välja ülikooli 2023. aasta ühiskonnateo, teadusteo ja keeleteo ning nimetas aasta õppejõud.

„Juba kolmandat aastat tunnustame tegusid, mis aitavad lahendada ühiskondlikke probleeme ja leevendada kitsaskohti. Sel aastal auhinnatud teod on rahvusülikooli nägu – iga tegu on omal moel seotud eestikeelse hariduse, teaduse püsimajäämise või edendamisega. Tänavusi auhinna saajaid iseloomustab ka erialadevahelisus,“ kirjeldas tunnustuse pälvinuid Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Tõnis Karki.

Aasta ühiskonnategu on eesti keele õppe ning kestliku moe- ja ettevõtlusõppe ühendanud „Moepööre“. Ida-Virumaa moeloojad, õmblejad, disainerid ja kultuurikorraldajad osalesid programmis, mis andis neile uusi teadmisi loovettevõtlusest ning võimaluse õppida ja praktiseerida moetööstuse ja ettevõtluse eestikeelset sõnavara. Viljandi kultuuriakadeemia, Integratsiooni Sihtasutuse ja Estonian Fashion Festivali koostööprogrammi lõpuks lõid osalejad enda moekollektsiooni ning esitlesid seda suurel laval, kaasates ka kohalikku kogukonda.

Auhinna saajad on Viljandi kultuuriakadeemia projektijuht Lembe Lahtmaa, materjaliõpetuse nooremlektor Diana Tuulik ja Viljandi kultuuriakadeemia direktor Juko-Mart Kõlar.

Aasta teadustegu on Eesti rahva kultuurilist, keelelist ja geneetilist kujunemist mõjutanud ja mõjutavate protsesside tervikliku käsitluse loomine. Et mõista paremini Eesti alale saabunud küttide-korilaste kultuurilist, keelelist ja geneetilist kujunemist 21. sajandi digirahvaks, on ülikooli arheoloogid, ajaloolased, geneetikud, lingvistid, folkloristid, etnoloogid, geoloogid ja geograafid asetanud loodus- ja keeleteadusliku ning arheoloogilise teabe üheskoos ajaloolisse konteksti. Tulemusi tutvustatakse veebilehel eestijuured.ee.

Auhinna saajad on arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv, arheoloogia professor Valter Lang, arheogenoomika professor Kristiina Tambets, eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu, arheoloogia nooremteadur Silvia-Kristiin Kask ja projektijuht Sandra Sammler.

Aasta keeletegu on eestikeelne kõrgkooliõpik „Rakubioloogia“. Õpik kätkeb süsteemset ja ajakohastatud ülevaadet tänapäevasest rakubioloogiast, hõlmates ka teadmisi arengubioloogiast, immunoloogiast, kasvajate tekkest ning histoloogiast. Saja kaasosalise ja 31 autoriga rakubioloogia õpiku koostamisel on ära tehtud märkimisväärne töö eestikeelsete erialaterminite loomisel, uuendamisel ja kasutusse kinnistamisel. See aitab kaasa eestikeelse teadusliku mõtlemise kestlikkuse püsimisele.

Auhinna saajad on vivaariumi juhataja Sulev Kuuse ja rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Tartu Ülikooli aasta õppejõud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on maailma keelte ja kultuuride instituudi inglise keele kaasprofessor Jane Klavan, sotsiaalteaduste valdkonnas Pärnu kolledži sotsiaaltöö õpetaja Valter Parve, meditsiiniteaduste valdkonnas bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese anatoomia lektor Helen Zirnask ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia lektor Edith Viirlaid. Tänavuste aasta õppejõu auhinna saajate kohta saab lähemalt lugeda Tartu Ülikooli veebilehelt.

Aasta teadusteo, ühiskonnateo ja õppejõudude auhinnad antakse üle vabariigi aastapäeva aktusel 23. veebruaril ning aasta keeleteo auhind emakeelepäeval, 14. märtsil.

Aasta õppejõu auhinnaga tunnustatakse igas valdkonnas üht õppejõudu, kes on eelnenud aastal paistnud silma väga hea õpetamisoskusega, mille hindamisel lähtutakse õpetamise heast tavast. Aasta õppejõudude kandidaate saavad esitada üliõpilased. Iga valdkonna üliõpilaskogu valib oma valdkonnas viis parimat õppejõudu, misjärel otsustab Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse hindamiskomisjon aasta õppejõu auhinna saajad. 2023. aastal esitati aasta õppejõu tiitlile 96 ettepanekut, milles nimetati 68 õppejõudu.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tartu Ülikooli suur medal

Selgunud on tänavused teenetemärkide kavalerid

kultuur

Konkursil "Loob ja uurib" selgusid parimad uurimistööd

kultuur

Kultuuriakadeemias saab uuel õppeaastal end täiendada kolmes uues loomevaldkonna mikrokraadiprogrammis