Kultuuriakadeemia võõrustas "Study in Estonia" võrgustikku

23. ja 24. septembril kohtus Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide rahvusvahelise turunduse võrgustiku „Study in Estonia“ ümarlaud. Arutelul osalesid turundajad Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, EBSist, EKAst, TalTechist, Ettevõtluskõrgkoolist Mainor ja Eesti Maaülikoolist.

„Study in Estonia“ võrgustiku kohtumine keskendus Eesti ülikoolide rahvusvahelistele üliõpilastele atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks muutmisele. Osalejad tutvusid ka kultuuriakadeemia õppekavade ja rahvusvahelistumisega ning TÜ VKA ingliskeelse heli- ja visuaaltehnoloogia õppekava ning seal tudeeriva välistudengi Jason Greenbergiga. Lisaks said võrgustiku liikmed osaleda Viljandis elava kirjaniku Justin Petrone loovkirjutamise ning turunduse töötoas.

„Eestis õppis tasemeõppe välistudengeid 2020/2021. õppeaastal peale Tallinna ja Tartu veel Pärnus, Viljandis ja Narvas, kus asuvad Tartu Ülikooli kolledžid,“ kommenteeris Viljandi kultuuriakadeemia külastust Eero Loonurm Haridus- ja Noorteametist. „Nad elavdavad kohalikku üliõpilaselu, panustavad kodus rahvusvahelistumisse ja akadeemilisse kvaliteeti.“ 

„Study in Estonia“ on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus, mille tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid ja ülikoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppekaval. Eestis õpetavad tasemeõppe välistudengeid ingliskeelsetel õppekavadel Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiukõrgkool ja Tartu Ülikool. Uue kõrgkoolina pakub ingliskeelset tasemeõpet ka Eesti Lennuakadeemia. 

„Study in Estonia" tegevusi koordineerib Haridus- ja Noorteamet programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil. 

Loe ka intervjuud Haridus- ja Noorteameti Eesti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juhi Eero Loonurmega.
Intervjueeris TÜ Viljandi kultuuriakadeemia turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Aet Seil. 

Miks otsustasite valida välistudengite värbajate aastaseminari toimumiskohaks Viljandi? 

Eesti ülikoolide rahvusvahelised turundajad ning välistudengite värbajad on koos "Study in Estonia" eestvedajatega teinud tihedat koostööd juba varsti pea 15 aastat ning omavahelised kohtumised, ümarlauad, seminarid ja koolitused on meie töö tavapärane osa. Oleme aastate jooksul kohtunud nii Tallinnas kui Tartus, viinud läbi nii koolitusi kui ka õppekülastusi. Aga igal korral soovime ka midagi uut. 

Arvestades, et rahvusvahelistumine ning rahvusvaheline kompetents võiks jõuda ühel või teisel kujul igasse Eesti maakonda, tundus olevat täiesti õige hetk tutvuda Viljandi edulooga. Viljandi kultuuriakadeemia ingliskeelne õppekava on suutnud tuua Viljandisse inimesi, kes muidu mitte kunagi Eestisse ega Viljandisse ei tuleks, seega on tegu tõelise fenomeniga ja tõelise maakondliku haridusekspordi ja talendipoliitika musternäidisega. 

Mis kohtumiselt kõige enam meelde jäi? 

Kõige enam jäi ülikoolidele meelde kohtumine õppedirektor Kadri Steinbachiga ning Viljandis õppivate välistudengitega. Viljandisse tasemeõppesse õppima tulnud Ameerika tudeng ja tema Eestisse saabumise lugu oli peamine, mida meie turunduse spetsialistid ära märkisid ja mille kohta uusi teadmisi kaasa võtsid. 

Ütlen täiesti otsekoheselt, et nelja keelt rääkiva ning Itaalias ja Hiinas elanud ja õppinud ameeriklase tulemine Viljandisse näitab, et Viljandi tase on maailmatase. Tema soov oli saada hea haridus ning nagu ta ise ütles, siis asukoht maailmatasemel hariduse saamiseks ei olnud tema jaoks takistus. Ta naudib ka väga oma rahvusvaheliste erialakaaslaste seltskonda ning nendega koos õppimist.

Mida soovitad välistudengite värbamisel silmas pidada? 

Mul on kolledžile väga lihtne soovitus – avada võimalusel Viljandis peatselt veel mõni uus õppekava. Nullist alustada on väga raske ning õnneks on see kadalipp on nüüd läbitud. Heli- ja visuaaltehnoloogia on ainus Viljandi ingliskeelne õppekava ning aastatega on see käima saadud ning selleks on ära tehtud suur töö. Kui tuleks uus ingliskeelne õppekava, siis oleks nii tehnoloogidel kui ka potentsiaalse uue õppekava välistudengitel hea omavahel suhelda ning koostöökohti leida. Kui praegused Erasmus+ vahetusüliõpilased näiteks pärast esimest semestrit lahkuvad, siis jääb ka akadeemia natuke tühjemaks. Mida rohkem oleks rahvusvahelisi õppekavasid, seda mugavamalt tunneks end ka rahvusvaheline kogukond. Eesti Maaülikooli näiteks tunti vanasti peamiselt veterinaarmeditsiini järgi, sest see oli ainus ingliskeelne õppekava. Kuid mõned aastad hiljem avati ka maastikuarhitektuuri magistrikava, mis andis suure arenguhüppe nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Sama lugu ka näiteks Tallinna Ülikooliga, mida tunti vanasti peamiselt ainult läbi Balti Filmi- ja Meediakooli ingliskeelsete kavade, kuid seejärel loodi juurde õppekavasid alates antropoloogiast lõpetades riigiteadustega. 

Muidugi oleks variant kutsuda õppima välismaalasi ka eestikeelsetele õppekavadele. Iga aastaga eesti keeles õppivate tasemeõppe välistudengite arv suureneb. 

Millisena näed välistalendi ja maakonna omavahelisi kokkupuutepunkte? 

Oluline on märkida, et maailmas nähakse välistudengeid ja -töötajaid ka kohalike omavalitsuste talendipoliitika osana. Mitmetes riikides on suure pildi vaates soovitud, et välistudengitest saadav kasu ulatuks üle riigi ja seega suunatakse neid suur- ja pealinnadest välja. Eri poliitikaid on rakendatud nii Hollandis kui ka Austraalias ja muudes riikides.

Ääretult huvitav on minu jaoks see, et näiteks Ühendkuningriigi haridusministeeriumi ja väliskaubandusministeeriumi koostatud rahvusvahelise hariduse strateegia järgi aitavad välistudengid kaasa riigi regioonide arengutaseme ühtlustamisele.

Tõepoolest, kui heli- ja visuaaltehnoloogia õppekava oma välisüliõpilastega oleks näiteks Tallinnas või Tartus, siis ei paistaks nad kõigi teiste seas väljagi. Viljandile annab aga iga uus inimene oma teadmiste ja kohalviibimisega märkimisväärse mõju. 

Ma ei tea, kui palju elab täna välismaalasi Viljandimaal ja Viljandis, kuid olen veendunud, et Viljandimaa ettevõtted võtaksid meeleldi endale andekaid välisüliõpilasi praktikale ja pärast õpinguid ka tööle. Eks nad teevad seda juba ka praegu, kuid nendest lugudest tahaks kõik rohkem isegi kuulda. Samas toon ka sellise näite, et miks ei võiks just järgmine Viljandisse saabunud välistudeng luua uue ettevõtte ning pakkuda ise tööd kümnetele kohalikele? Tallinnas ja Tartus on nii juba juhtunud.

Kevadel lugesin Soome uuringut, kus uuriti välistudengite õpingutejärgset hõivatust Soome regioonides. Soome teadlased Hannu Karhunen ja Charles Mathies jõudsid järeldusele, et väiksemates Soome linnades õppinud välistudengitel on suurem soodumus sinna tööle jääda, samas kui Helsingis ülikooli lõpetanud soovivad siseneda globaalsele tööturule. 

Iga välistudeng on tõeline Eesti saadik ja praegused välistudengid Viljandis on tõelised Viljandi saadikud. Kindlasti võiks mõelda, kuidas Viljandis õppinud välismaalasi tulevikus Viljandi heaks tööle rakendada. Sellise unikaalse kultuuri ning innovaatilise ettevõtlusmaastikuga maakond nagu Viljandi maakond suudaks maailmale veelgi rohkem anda.