Kultuuripärandi loovrakenduste magistrant Tõnis Luik: „Kes on jõudnud info otsimisega kultuuripärandi loovrakenduste õppekavani, on ilmselt juba teinud õige valiku“

Tõnis Luik
Autor: Kerttu Kruusla

Tõnis Luik on kultuuripärandi loovrakenduste magistrant. Igapäevaselt õpetab ta ka kultuuriakadeemias sepatööd. Kui ta parajasti ääsi ääres ei tööta, on tema suurimaks kireks kunsti kogumine – teiste meistrite loomingu nautimine pakub tema sõnul tasakaalu tema enda füüsilisele ja loomingulisele tööle.

Küsisime Tõniselt, mis tõi ta õppima kultuuripärandi loovrakenduste magistrikavale, kuidas loodab ta oma õpinguid igapäevatöös rakendada ning millist nõu annaks ta inimesele, kes kaalub selle õppekava valimist.

Õppisid varasemalt kultuuriakadeemias metalli erialal – kuidas tekkis otsus jätkata õpinguid kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekaval?

Olles igapäevaselt tihedalt seotud akadeemiaga, tundus loogiline jätk end just siin akadeemiliselt edasi arendada.

Image
Tõnis Luik
Autor: Kerttu Kruusla

Mis teemal kirjutad oma magistritööd ja miks just selle teema valisid?

Minu magistritöö teemaks on metallist karjakellad. Ausalt öeldes ei tea ma täpselt, kuidas see teema mul peas kõlama hakkas, kuid tundub põnev uurida meie kultuuris kaduvat osa. Lisaks on tegemist raudplekist esemega, mille valmistamisel on kasutatud messinguga jootmist – see on huvitav tehnika, mida saan ka ise sepatöös rakendada.

Kuidas loodad oma magistriõpingutes omandatut tulevikus päriselt rakendada?

Magistritöö osana valmistan originaalide põhjal uued karjakellad. Tehtud töö põhjal koostan õppematerjalid ehk karjakellade valmistamise juhendi. Plaanin ka ise karjakellasid valmistada ning pakkuda koolitusi autentse karjakella valmistamiseks.

Image
Tõnis Luik
Autor: Kerttu Kruusla

Mis nõu annaksid inimesele, kes mõtleb selle magistrikava valimisele – mida peaks teadma või ootama?

Kes on jõudnud info otsimisega kultuuripärandi loovrakenduste õppekavani, on ilmselt juba teinud õige valiku. Õppekava on üllatavalt paindlik, kuid arvestada tuleb sellega, et individuaalse õpiteega kaasneb suurem vastutus ning ise tuleb rohkem panustada.

Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat ja miks?

Akadeemiat ei ole lihtne ühe sõnaga kirjeldada. Kui pean valima, siis valin sõna „Läte“ – allikas, millest pulbitseb välja puhas ja lakkamatu kultuuri- ning loomeenergia.

Image
Tõnis Luik
Autor: Kerttu Kruusla

KULTUURIPÄRANDI LOOVRAKENDUSTE MAGISTRIÕPPEKAVA

Õppekava annab pärandtehnoloogidele ja pärimusmuusikutele teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste lõimimisel tööriistakasti, et isikupäraselt kohandada kultuuripärandi käelisi ja muusikalisi avaldumisvorme tänasesse päeva ja tulevikku. Meil magistrikraadi saanud on nimekad loovisikud, käsitöö- või pillimängu meistrid, toote- või teenusedisainerid, koolitajad, loomeprojektide vedajad või nõustajad. Õpe Viljandis on paindlikult korraldatud ja vastab töötava inimese võimalustele.

Loe lähemalt