Lavastajaõpe autor-etendaja vormis aitab sul avastada ja arendada oma loomingulisi võimeid ning annab julgust, et teha kunstilisi otsuseid enesekindlalt. Õppe keskmes on õppija enda maailmataju ja oskus oma teadmisi rakendada.

Lavastaja (sh koreograaf) on looja, kes oskab näha oma loomingulisi impulsse liikuva keha, visuaalse kujundi, kirjutatud sõna või kontseptuaalse mõtte kaudu. Ta suudab muuta kunstilise visiooni ühtseks tervikuks väga erinevates ruumides.

Lavastaja erialal on sul võimalus spetsialiseeruda koreograafi suunale.

Õpe edendab katsetamist ja kriitilist refleksiooni, juhendab arendama oma kunstipraktikat ning edendama etenduskunstivaldkonna arengut ka laiemalt.

Tantsukunsti spetsialistil on valdkonnale avar pilk, sest temas on ühendatud kunsti mõistmine ja sotsiaalne tunnetus ning tahtmine Eesti tantsuvaldkonnas midagi muuta. Teda inspireerib liikuv inimkeha ja ta on võimeline seda kogemust edasi andma.

Meie vilistlased tegutsevad vabakutseliste etenduskunstnikena, tantsuõpetajatena, tantsustuudio juhtidena ja produtsentidena. Nad korraldavad tantsufestivale, kirjutavad tantsust ja arendavad erialaliitude kaudu aktiivselt tantsupoliitikat.

Teiste hulgas on tantsukunsti vilistlaste hulgas Koolitantsu peakorraldaja ja Eesti Tantsuagentuuri juht Raido Bergstein, Kanuti Gildi SAALI produtsent Kaie Küünal, tantsu mõtestaja ja kriitik Kärt Koppel, tantsukompanii Lemoot asutajad Johhanna-Anett Toomel ja Helle-Mari Toomel, Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu juhatuse liige Jane Miller Pärnamägi ning suunamudija ja etenduskunstnik Elina Masing.

Üks meie vilistlane, etenduskunstnik Liis Vares on muu hulgas silma paistnud tehnoloogilise teatri ja nüüdistantsu ühendajana ning eriliste kehade nn maaletoojana tantsulavastustes.

Viljandi kultuuriakadeemias on mitmekülgne näitlejaõpe, milles on ühendatud erinevad näitlejakeeled ning praktilised teadmised teatri tehnilistest ja korralduslikest toimemehhanismidest.

Meie eesmärk on kujundada avatud ja avara pilguga näitlejaid, kes saavad kaasa sügava ja laiapõhjalise teatrihariduse. Nad pole teatrisüsteemis pelgalt artistid, vaid suudavad oma töid ka ise majandada, produtseerida ja kujundada.

Õppijad puutuvad varakult kokku teatri paljude tahkudega ja osalevad lavastustes. Nad omandavad teadmisi teatri nii loomingulistest kui ka tehnilistest protsessidest, sealhulgas valgus-, heli- ja lavakujundusest.
Õppes on suur osa kaamera ees näitlemisel ning osaletakse nii kaastudengite kui ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi lühifilmides. Samuti valmivad õppetööna avalikud lavastused koostöös teatrite ja lavastajatega.

Näitleja erialajuht Ivar Põllu: „Kaasaegne näitleja kui interpreet, autor ja etendaja peab mõistma, kuidas teater erinevate tehnikatega lõimub, ning laskma end inspireerida ja mõjutada, luues ja leides uusi vorme, kus tehnika ja kunstid põimuvad. Ka kunstid on ju lõpuks tehnikad. Selleks on Viljandi kooli baas parim, sest siin puutuvad erinevad õpped tihedalt kokku.“

Visuaaltehnoloogi erialal on valida kolm spetsialiseerumisala: valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor.

Valguskujundaja a videokujundaja loovad ja ehitavad valgus- ja videolahendusi mitmesugustesse ruumidesse. Dekoraator-butafoor aitab muuta etenduskunstide alal tegutsejate väljamõeldud maailmu reaalsuseks.

Tehnilisel produtsendil on ülevaade ja arusaam etenduskunstide tehnilistest erialadest. Ta oskab koordineerida teiste inimeste tööd ja loomingut nii, et kunstisündmuste tehnilised lahendused sünnivad õigel ajal.