Õppe eesmärk on koolitada rahvusliku tekstiilipärandi ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid. Kahel esimesel aastal õpitakse lähemalt tundma kõiki eesti traditsioonilisi tekstiilitehnikaid, nende paikkondlikke eripärasid ning muutumist ajas ja ruumis. Haruldasemate tehnikatega saab tutvuda valikainete kursustel. Eriline rõhk on kohalike käsitöömaterjalide villa ja nahaga tutvumisel ning nende väärindamisel. Selleks loodud villakojas saab huvi korral õppida tundma lõngategemise saladusi algusest lõpuni. Kolmandal ja neljandal õppeaastal keskendutakse teadmiste ja oskuste rakendamisele tänapäevaste toodete valmistamisel. Praktikate ning seminari- ja lõputöö teemade kaudu saab õppija kujundada oma personaalse õpitee. Põhiõppele lisaks saab valida oma huvi alusel kaks spetsialiseerumismoodulit, et süveneda rahvarõivaste valmistamisse, traditsioonilisse nahatöötlemisse, muuseumitöösse või koolitamisse. Need on ühtlasi peamised tegevusvaldkonnad, milles tegutsedes saab hiljem leiba teenida.

Erialal koolitatakse spetsialiste, kes tunnevad meie maaehituspärandi ajalugu, tehnoloogiaid, materjale ja konstruktsioone. Õpingute käigus omandatakse põhjalikud ja vahetud teadmised looduslikest ehitusmaterjalidest ning kohalikust ehitustraditsioonist, esmajoones palkehitusest. Samuti õpitakse tundma ja kasutama nii traditsioonilisi kui ka moodsamaid ehitusvõtteid ja töövahendeid. Oluline osa on pärandihoiu ja restaureerimisega seotud ainetel. Arendatakse nii käelisi kui ka projekteerimis- ja insener-tehnilisi oskusi. Põhiosa õppest moodustab auditoorne töö, mis on tihedalt põimitud praktikumide, praktikate, projektitööde ja õppekäikudega. Koostööd tehakse paljude organisatsioonide ja ettevõtetega, näiteks MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseum ja Hiiumaa Kutsehariduskeskus. Õpiprojekte ja praktikakohti saab üliõpilane valida oma kitsamate erialaste huvide järgi. Vilistlased on leidnud tööd näiteks ehituse, restaureerimise, projekteerimise, muuseumitöö, nõustamise ning ehitus- ja puukäsitöönduse õpetamise vallas.

Õppe eesmärk on koolitada ehte- ja sepatöö ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid käsitöömeistreid. Esimesel aastal läbitakse traditsioonilisi metallitöö võtteid tutvustavad algkursused, misjärel spetsialiseerutakse kitsamalt ehte- või sepatööle. Omandatakse lai valik traditsioonilisi ja nüüdisaegseid metallitöö tehnoloogiaid, aga ka eriala ajaloolist ja teoreetilist tausta hõlmavaid teadmisi, mida edaspidi loome- ja uurimistöös kasutada. Meie vilistlased on traditsioonilisi oskusi tundvad uue põlvkonna külasepad, ehtemeistrid, hõbesepad, tööriistade valmistajad ja erialaste oskuste edasikandjad. Lõpetajad leiavad tööd ehte- või sepatööga seotud loomevaldkondades, eraettevõtetes või ka muuseumides.

Õppe eesmärk on koolitada ringmajanduse ja -disaini põhimõtteid järgivaid, materjale ning lihttehnoloogiaid (ingl low-tech) tundvaid asjatundlikke ja loovaid uue aja meistreid. Põhiline rõhk on ringluses olevate esemete ja materjalide eluea nutikal ja looval pikendamisel lihttehnoloogilise parandamise, taas- ja uuskasutuse ning ümbertöötlemise abil. Olulisel kohal on laiema teadlikkuse suurendamine keskkonnaprobleemide põhjustest ja neile piirkonnapõhiste lahenduste leidmine. Eriala annab ülevaate sellest, kuidas töödelda enamlevinud materjale ning neid taas- ja uuskasutada. Põhiõppes omandatakse alusteadmised olulisematest käsitöötehnikatest, nende uurimisest ja praktilisest rakendamisest. Lisaks saab oma huvi järgi valida neljandiku õppemahu ulatuses aineid ja praktikaid tekstiili, ehituse ja metallitöö erialalt. Vilistlased saavad oma oskusi rakendada uudsete teenuste ja toodete arendamisel ja kogukonnapõhiste algatuste toetamisel (nt parandustöökojad, uus- ja taaskasutuskeskused, taastav põllumajandus).