Anu Raua nimeline stipendium

17. novembril anti Viljandis Pärimusmuusika Aidas üle Anu Raua nimeline stipendium. Tunnustuse pälvisid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala tudeng Meelika Hainsoo ja kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava üliõpilane Jaana Reissaar.  

Meelika Hainsood  kirjeldab kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö lektor Eilve Manglus, kui loomingulist ehtemeistrit, kellel on selleks tööks vajalikku püsivust, täpsust ja  meisterlikkust. Meelika on kogunud tuntust ja tunnustust andeka rahvamuusikuna nii sooloartistina kui ka erinevate kollektiivide koosseisus Vägilastest Lepasereeni. Tema huvi pärandkultuuri, rahvaluule, aga ka traditsioonilise käsitöö vastu on käinud sünkroonis muusikaõpingute ja muusikuna tegutsemisega. 

Jaana Reissaar  on kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistriõppekava programmijuht Kristi Jõeste sõnul magistrant, kes on näidanud end ülimalt organiseerimis- ja koostöövõimelise inimesena. Jaana on oma kursuse vanem ning hoolitseb selles eest, et kursusekaaslased oleksid hoitud. Erilist tähelepanu pälvib tema võimekus kaastudengeid ürituste ettevalmistusse kaasata, millest kaalukaim on sellel sügisel toimunud kultuuripärandi loovrakenduste sügiskool Toosikannu Puhkekeskuses, mille peakorraldaja Jaana oli.  Kultuuripärandi loovrakenduse eriala magistritöös uurib ja taastab Jaana Muhu meeste pulmavattide valmistamise traditsiooni. 

18. novembril anti Viljandis pärimusmuusika aidas üle Anu Raua nimeline stipendium. Tunnustuse pälvisid TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala tudeng Kristi Everst ja kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava üliõpilane Koidu Ahk. 

Kristi Eversti kursusekaaslase Triin Sarapik-Kivi sõnul on Kristi suurepärane päranditundlik kindakuduja ning silmapaistva algatusvõime ja ettevõtlikkusega loovisik. Tema eestvedamisel viidi läbi kindakudumise kampaania Anu Raua keskuse toetuseks ja sellest sündis Eesti Rahva Muuseumis kaunis kindanäitus „Meie Raudvara on kindad!“. Lisaks avas ta sel sügisel Tallinnas Põhjala tehases ja Viljandis pärimusmuusika aidas koos Heleri Jürissoniga fotonäituse „Kandjad“. Samas koostöös on alguse saanud ka käsitööstuudio Stuudio Huik, mis pakub võimalust arendavaks koos kudumiseks nii algajatele kui vilunumatele. Ühtlasi koob Kristi kultuuriakadeemia töötajatele juubelikingitusteks kindaid. 

Koidu Ahki kirjeldavad kursusekaaslased kui pühendunud üliõpilast, kes paistab magistriõpingutel silma aktiivselt mõtteid jagades ja hoolikalt ainest uurides. Klassikalist muusikat õppinuna on ta samm-sammult liikunud rahvapärase pillimängu suunas. Koidu käsitöövahend on akordion, mis kehastub üheks mängijaga luues imekauni harmoonia teda ümbritseva keskkonnaga. Kaastudengite sõnul on Koidu julge esineja, kes on mitmetel sündmustel kaasanud publikut liikuma ja kaasa laulma.  

Vaata galeriid.

19. novembril anti Viljandis Ugala teatri keldrisaalis üle Anu Raua nimeline stipendium TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava teise aasta üliõpilase Kadi Vingisaarele.

Kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppekava programmijuhi Kristi Jõeste sõnul sai Kadi Vingisaar stipendiumi väga hea õppeedukuse, suurepärase algatus- ja organiseerimisvõime ning koostööoskuse eest. „Kadi on oma kursuse vanem, kes on eriti pandeemia ajal aidanud hoida kursuse kokkukuuluvust ja üksteisele toe pakkumist. Erilist tähelepanu pälvib tema võimekus kaastudengeid ürituste ettevalmistusse kaasata, millest kaalukaim on olnud kultuuripärandi loovrakenduste tänavuse sügiskooli „Vesilood ja laevalaulud“ korraldamine ja läbiviimine,“ tõi Jõeste välja stipendiaadi tugevused.

Programmijuht lisas, et Kadi on heade käeliste oskustega ja süvenemisvõimeline pärandtehnoloog. „Ta uurib Järvamaa rahvarõivakäiste võrktikandite tehnoloogiat, mida varasemalt pole keegi käsitlenud ei selles ega mujal piirkonnas, seega aitab tema magistritöö täita olulist lünka antud oskusteabes kõigi rahvarõivavalmistajate jaoks,“ sõnas ta.

Vaata galeriid ja ERRi uudislõiku.

19. novembril anti Viljandis pärimusmuusika aidas üle 2020. aasta Anu Raua nimeline stipendium. Tunnustuse pälvis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku metallitöö eriala üliõpilane Jaanus Vaabla.

Komisjoni sõnul tõi Jaanus Vaablale stipendiumi õpingutele ja erialale pühendumine, põhjalikkus oma tegemistes, oskus teisi õpetada ning valmisolek osakonna esindamiseks. Samuti on ta aktiivne üliõpilaselu korraldaja ning kuulunud kogu õpingute aja TÜ VKA üliõpilasesindusse. 2019. aastal sai Jaanus üliõpilasesinduse poolt pärjatud ka osakonna näo tiitliga.

Kaasüliõpilase Janis Pettai sõnul on Jaanus väga sõbralik ja abivalmis. ,,Ta on alati valmis omakasupüüdmatult teisi õpetama, soodustades seeläbi pärandtehnoloogiliste teoste õnnestumist.” Pettai tõi välja ka stipendiaadi fotograafiahuvi, misläbi on saanud mitmete tudengite tööd kaunilt jäädvustatud. ,,Jaanuse fotod on akadeemias tuntud kaubamärk,” lisas ta.

„Jaanus on oma tegemistes põhjalik ja enesekriitiline, ta oskab hinnata õppejõudude tagasisidet,” sõnas TÜ VKA rahvusliku metallitöö eriala juht Eilve Manglus. ,,Aja jooksul on tal tekkinud oskus aega õppe- ja ühiskondliku töö vahel mõistlikult jagada, mis on eesmärkide saavutamiseks vägagi vajalik.”

Vaata galeriid.

13. detsembril anti Viljandis Kondase keskuses üle Anu Raua nimelised stipendiumid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna üliõpilastele. 

Komisjoni otsusel said 2019. aasta Anu Raua stipendiumid kolmanda aasta pärandtehnoloogia rakenduskõrghariduse õppekava rahvusliku metallitöö eriala üliõpilane Maarja Palu ja teise aasta pärandtehnoloogia magistrantuuri üliõpilane Liis Luhamaa. Mõlema laureaadi puhul toodi välja nii nende andekust, põhjalikkust, sihikindlust, head õppeedukust, õpingutele ja erialale pühendumist ning oskust teisi õpetada.

Õppejõu Kirsti Tuuma sõnul on Maarja senine õppe- ja loometöö silmapaistvalt väga heal tasemel. „Maarja on avara meelega õppija, tema erialased õppetööd on väga huvitavad, korralikud ja põhjalikult ette valmistatud,“ sõnas Tuum. „Temaga on suurepärane läbi viia mitmeid eriala esindavaid töötubasid – viimane ühine koostöö oli Viljandi folgil, kus ta õpetas kudruste, Kihnus levinud ehtetüübi, valmistamist, olles eelnevalt oma kodusaarel selle tegemist süvenenult uurinud-katsetanud,“ lausus Tuum. Juhendaja tõstab esile ka Maarja Palu kihnu ainelisi ehtekavandeid ja hõbedast valmistatud seeriaehete prototüüpe. „Nendes on sügavuti tajutud traditsioonilisust ja paras annus huumorit,“ lausus ta. 

Stipendiumi teine laureaat Liis Luhamaa on uurinud Jaapani tekstiilitehnikate mõju Eesti rahvarõivastele ja magistriõpingute ajal üles näidanud erakordset eesmärgikindlust, pühendumist ja uudishimu. Juhendaja Kristi Jõeste sõnul on Liis magistritöö „Läänemaa neotud lõngadega lapilised rahvarõivaseelikud“ tarbeks uurinud kõiki asjakohased säilikud Eesti muuseumides ja erakogudes ning käinud Jaapanis sealse ikat-tehnoloogia praktiseerimist vaatlemas ja õppimas. ,,Liis on rahvarõiva valdkonnas hinnatud koolitaja ja tema seniste koolitööde põhjal võib julgelt ennustada, et ka pärast magistriõpingute lõppu jätkab ta rahvuskultuurile oluliste väärtuste ja oskuste kandmist ning levitamist rahvarõiva valdkonnas," sõnas Jõeste.

Vaata galeriid.

16. novembril anti pärandtehnoloogia konverentsil Viljandis kahele TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasele üle Anu Raua stipendium.
Komisjoni otsusel said 2018. aasta stipendiumi pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili eriala üliõpilane Kätli Saarkoppel-Kruuser ja rahvusliku ehituse eriala üliõpilane Marko Aatonen.

Rahvusliku ehituse eriala IV aasta üliõpilase Marko Aatoneni senine erialane ja kogukondlik tegevus on silmapaistev ja väärib meeles pidamist. Marko töö Vilma palgikoja vanemana on olnud kohusetundlik, süstemaatiline ning kaasüliõpilasi toetav. Tema tegevus Eesti traditsiooniliste külakiikede ehitamisel, uurimisel ja arendamisel on toonud erialale kogukondlikku tuntust, seda nii Viljandi linnaruumis kui ka mitmetes muudes kohtades üle Eesti. 
Ta on sihikindel, avameelne, osavõtlik ja sõbralik, peale selle käsitöö osakonnas hinnatud diskor.

2017. aastal püstitati tema eestvedamisel Viljandi Lossimägedesse uus männipuust külakkiik, mis valmis rahvusliku ehituse eriala praktikatööna. Aatonen komplekteeris ehituse ja metallitöö eriala üliõpilastest koosnevat meeskonna, kes kiike teha ja püstitada aitasid. Külakiige on kohalikud ja turistid omaks võtnud. Uus kiik on eelnevaga sarnases mõõdus, aga männipuust tehtuna peaks olema tugevam ja vastupidavam. Kiige valmimise kohta on video

Tekstiili eriala õppejõud soovitasid Anu Raua nimelise stipendiumi määrata pärandtehnoloogia õppekava tekstiili eriala kolmanda aasta tudengile Kätli Saarkoppel-Kruuserile suurepärase algatus- ja organiseerimisvõime ning hea õppeedukuse eest. Teda kirjeldati järgmiselt:

"Kätli Saarkoppel-Kruuser on empaatiline ja suhtlusaldis naine, kes õpib sessioonõppevormis ja on end näidanud ülimalt organiseerimis- ja koostöövõimelise üliõpilasena. Kätli osaleb pidevalt eriala tutvustavate ürituste läbiviijana, nende seas kaalukaim on olnud eelmise aasta Mardilaada rahvusliku tekstiili eriala esindustiimi koordineerimine. Kätli on andekas ja omanäolise käekirjaga käsitööline, kes armastab julgeid värvikombinatsioone, tikkimist ja oskab käsitööpärandit uuel ja huvitaval moel tõlgendada.Ta on uudishimulik ja pühendunud üliõpilane, kes otsib pidevalt uusi lahendusi ja ei karda ebaõnnestumisi."

30. novembril peetud pärandtehnoloogia konverentsil anti kahele Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasele üle Anu Raua stipendiumid.
Komisjoni otsusel said 2017. aasta stipendiumi rahvusliku tekstiili eriala neljanda aasta üliõpilane Kati Kuusemets ja pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannap.

Kati Kuusemets on silma paistnud väga heade tulemustega õppetöös ja on lootust andev käsitööuurija. Kati oskuste ja teadmiste spekter on väga lai, ta on ühtviisi võimekas nii kirjalikus kui visuaalses eneseväljenduses ja tema tööd annavad aimu suurest nõudlikkusest iseenda vastu – see on üks olulisimaid omadusi, mida väärt tulemuste saavutamiseks tarvis. Katil on peale selle ka suur algatus- ja organiseerimisvõime.Ta on osalenud arvukalt väiksemate õpikodade läbiviimises, olnud Mardilaada koolipoolse esindusboksi töö peakorraldaja ja käesoleval suvel õpetas ta rahvusvahelises Craft Campi käsitöölaagris eesti käsitööd. Kati Kuusemetsa koolitöödena disainitud ja valmistatud paar rõivaeset on eksponeeritud Eesti Rahva Muuseumi rahvusliku moeajaloo ülevaatenäitusel „Külatänavalt punasele vaibale. 100 aastat rahvuslikku moodi“, mis on rahvusliku tekstiili erialale suurepäraseks reklaamiks.

Pärandtehnoloogia magistrikava üliõpilane Mareli Rannap on väga aktiivne ja abivalmis. Mareli uurimisteema on äärmiselt aktuaalne: ta loob oma töö kaudu rahvarõiva nõuandekeskuse mudeli, mis koondaks paikkonna rahvarõiva-alase teabe ja pakuks tuge  nii rahvarõivaste kandjale kui valmistajale. Edaspidi võiks seda rakendada kõikjal Eestis. Kuna mudeldamine toimub Saaremaa nõuandekeskuse näitel, siis on Mareli koondanud ja süstematiseerinud märkimisväärse hulga teavet selle piirkonna rahvarõivaste kohta. Magistritöö kirjutamise ja õpingute kõrval on ta tegelenud ka rahvarõivaste populariseerimisega. Mareli eestvedamisel on toimunud mitmeid rahvarõivaste valmistamise kursuseid Saaremaal.

18. novembril – üleeuroopalise akadeemilise pärandi päeval – peetud pärandtehnoloogia konverentsil anti kahele Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilasele üle Anu Raua nimelised stipendiumid. Stipendiumid pälvisid rahvusliku tekstiili eriala kolmanda aasta üliõpilane Marit Külv ja rahvusliku ehituse neljanda aasta üliõpilane Malvo Tominga.

Mõlemate laureaatide puhul toodi välja nii nende andekust, sihikindlust, head õppeedukust, õpingutele ja erialale pühendumist, aga ka aktiivset osalemist koolielus, kursusevanemana teiste tudengite kaasamises, ürituste korraldamisel, osakonna ja akadeemia esindamisel. 2016. aasta sügissemestril esitati Anu Raua stipendiumikonkursile 8 esildist kokku viiele üliõpilasele.

Malvo Tominga kursusekaaslase Markus Pau sõnul jätkub Malvol häid ideid küllaga: „Ta on MTÜ Rahvusliku Ehituse Seltsi liikmena viinud läbi savihoonete renoveerimise õppepäeva, korraldanud virtuaalse tudengivarju programmi, tutvustamaks rahvusliku ehituse 5. lennu tegemisi läbi sotsiaalmeedia ning reklaamimaks eriala potentsiaalsetele tulevastele sisseastujatele“.

Üldkompositsiooni lektor ja rahvusliku ehituse programmijuhi kt Katri Smitt oli üks nendest, kes esitas stipendiumi kandidaadiks Marit Külvi. Ta iseloomustab stipendiaati: „Marit on kursusevanem ning osalenud aktiivselt mitmete osakonnale ja meie valdkonnale oluliste sündmuste korraldamises ja teeb seda ka praegu. Hetkel jätkab ta oma õpinguid kevadel sündinud pisitütre kõrvalt, mis on samuti harukordne.  Nii väljapaistvalt oma õpingutele ja erialale pühendunud inimesi kohtab harva.“

2015. aasta Anu Raua nimelise stipendiumi sai rahvusliku metallitöö üliõpilane Indrek Ikkonen.

Anna-Maria Kaseoja, laureaadi õpingukaaslane, kirjutas soovituskirjas: „Indreku ülioluliseks teeneks on oma kursuse üliõpilaste igakülgne aitamine. Ta on töökojas vabatahtliku meistri eest ja aitab kõiki nii nõu kui jõuga. Ta avardab kogu kursuse silmaringi oma laialdaste ajalooteadmistega.“

Indrek Ikkonenil on väga põnev ja eristuv stiil ehteloomingus, mis on väga selgelt mõjutatud 20. sajandi filigraani tehnikast. Lisaks filigraanile on tema loomingus veel hulgaliselt põnevaid kodarrahasid. Peale pärandiainelise omaloomingu tegeleb ta vanade ehete taastamise ja parandamisega ning annab endast parima ka üldise vanade ehete hoolduse ning parandamisega seotud teadlikkuse tõstmisele.

Rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin sõnul on Indrek väga aktiivne ja tegutsemishimuline üliõpilane, kes näeb endal rolli oma eriala täiustamisel ja arendamisel. Indrek on olnud esimesest aastast kursuse vanem. Esiletoomist väärib, et Indrek on rahvusliku käsitöö osakonda esindanud paljudel suurüritustel: laulupeol, Viljandi hansapäevadel, pärimusmuusikafestivalil jm.

14. novembril 2014 nimetati Anu Raua nimelise stipendium esimeseks laureaadiks neljanda kursuse ehituse tudeng Anu Arm. 

Rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin sõnul on Anu motiveeritud üliõpilane, kelle õppetulemused on väga head ning kes oskab vaadata traditsioonilist ehitusvaldkonda avara ja värske pilguga. Praegu tegeleb ta palkehituse protsessi eelarvestamist kergendava arvutiprogrammiga, mis loob eeldused sujuvamaks ettevõtlustegevuseks. Eriala kõrval on Anu ka ühiskondlikult aktiivne: muuhulgas viib ta enda initsiatiivil läbi õpingukaaslastele suunatud omalaadset õpiabikursust. Murese talu peretütrena on Anu Arm hästi kursis tänase maaelu murede ja rõõmudega.