Tunne meie inimest: Eve Komissarov
Selles rubriigis tutvustame TÜ Viljandi kultuuriakadeemia inimesi tavapärasest ametikirjeldusest veidi erinevalt, esitades neile kuus küsimust. Vastab TÜ VKA etenduskunstide õppekava teatrikunsti visuaaltehnoloogia eriala juht ja teatridekoratsiooni lektor Eve Komissarov.
Mis toidab Sinu keha ja vaimu vabal ajal?
Suur vedamine on, kui töö, mida eristab muudest tegevustest fakt, et selle eest antakse sulle raha, on nii inspireeriv ja köitev, vaimu kosutav, et kaob piir “pean” ja “tahan” vahel. Nii et vaba aeg on suhteline mõiste. See peaks vististi tähistama kohustuste vahelist hetke, pausi, kus keegi sinult midagi ei oota ja siis sa teed seda, mida tahad: magad päeval, loed ilukirjandust, mitte erialaseid teoseid, umbrohustad oma lillepeenraid, mitte ei harvenda porgandeid. Või ajad lähemalt ja kaugemalt taga mõnda haruldast taime, näiteks Chloranthus japonicust või Pteridophyllum racemosumit. Selle käigus kogeb sageli vaimu kosutavat mõttevahetust omasuguste aiahulludega, ka täiesti võõraste inimestega, kellega sind esimesest lausest ühendab üksteisemõistmine ja kirg aianduse vastu.
Millised raamatud on Sind kõige enam kõnetanud?
Aastakümnete tagusest sarilugejast – Hesse, Hemingway, Murdoch, Salinger, Kafka, Remarque, Hašek, Maugham jne – olen paraku mandunud raamat-kaisus-uinujaks, kelle lugemisproduktiivsus on taandunud pigem erialakirjanduse kohustuslikule läbitöötamisele. Öökapil on praegu Florian Illies’ i "1913. sajandi suvi". Viimased lugemiselamused on seotud nõukogude perioodi käsitleva kirjandusega, mis on huvitav tagasivaade oma nõukaaja lapsepõlve varjus olnud tagamaadele.
Viimane sündmus või sihtkoht, mis jättis Sulle kustumatu mulje?
Kas just kustumatu mulje, aga huvitava kogemuse saime tütardega jõulusel Tartu Raekoja platsil käies. Kui äge on minna kodust välja ja sõita tervelt 78 kilomeetri kaugusele. Varasemalt ülenädalane käik on nüüd muutunud suursündmuseks, kuidas küll maailm on nii lühikese ajaga muutunud …
Et inimkonnal tekib jätkuvalt küsimusi, millele vastuste leidmiseks tuleb ette võtta reis Marsile.
Et nurmkanad suudavad pisikeses lumeurus hulgakesi peatudes jätta endast maha meeleoluka vaatamisväärsuse.
Et Marsi ja nurmkanade tudula vahel ümbritseb meid ainult märkamise kaugusel nii palju väiksemaid ja suuremaid tähelepanuväärsusi.
Mida oled viimase aasta jooksul kolleegidelt õppinud?
Viimase aasta jooksul olen näinud, kui kiirelt ja paindlikult on kolleegid suutnud kohaneda muutunud oludega. Sealjuures ei oma ealised näitajad mingit rolli – võiks ju eeldada, et silmapilkne digipööre rabab jalust vanema generatsiooni esindajaid, aga siin see ei kehti.
Kas ja kuidas kultuuriakadeemias töötamine on Sind muutnud?
Jah, kultuuriakadeemias töötamine on mind muutnud. Olen sunnitud oma erialast tööd mõtestama, pidevalt analüüsima tööprotsessi, kuidas oma kogemusi edasi anda. Olen õppinud Ema Teresa ja Peep Vainu hübriidversioonina pidama tudengitele motiveerivaid ning lohutavaid monolooge ja loodan südamest, et mu usaldavad, töökad ja andekad üliõpilased andestavad, kui ma vahel pidama ei saa. Ja inspireerivad kolleegid ei hoiavad vaimu jätkuvalt virge.
Küsimus eelmisest vastajalt: "Mida teed esimese asjana, kui see kole COVID-19 järsku kaob?"
Kui covid kaob, siis soovin oma noorema kursuse tudengitega lõpuks ometi päriselt kohtuda. Meie sisseastumiseksamid toimusid Teamsis, nagu ka loengud ja lõpuks ka semestrilõpu hindamised, reaalelus oleme näinud paraku tõesti ainult loetud korrad. Ja Saaremaale sõidame tütardega.
Küsimus järgmisele vastajale
Mida tegid täna enda heaks?