Tunne meie inimest: Agda Grahv

Selles rubriigis tutvustame TÜ Viljandi kultuuriakadeemia inimesi tavapärasest ametikirjeldusest veidi erinevalt, esitades neile kuus küsimust. Vastab TÜ VKA kultuurhariduse osakonna koordinaator ja õppejõud Agda Grahv.

Image

Mis toidab Sinu keha ja vaimu vabal ajal?

Õhtuinimesena olen pidanud mugavustsoonist välja tulema, et oma tööpäevi hommikul kell 6 alustada ja ujulasse minna. Ujumine on minu suur kirg ning varajase äratuse juures on keerulised vaid esimesed hetked. Kui mõistus on madratsi üle võidu saanud ja esimene tõmme basseinis tehtud, läheb edasi kõik suurepäraselt – nii keha kui vaim on eesootavaks tööpäevaks virge. 

Sportimisele lisaks kuulan palju muusikat ja vaatan loodussaateid (Animal Planet, National Geographic), veel olen hakanud vaimu laadimiseks nädalavahetuseti meediapaastu pidama. Arvan, et vaimse ja füüsilise tasakaalu hoidmiseks  peame õppima end kaitsma tohutu infotulva eest, mis meid endasse haarata püüab, kuid milles on väga vähe olulist ja kestvalt väärtuslikku. 

Millised raamatud on Sind kõige enam kõnetanud?

Lugemisel on muusika kõrval minu elus oluline roll. Märgilisi raamatuid on palju, kuid pere ja sõbrad teavad, et I. Ilfi ja J. Petrovi „12 tooli“ ning Oscar Wilde'i „Dorian Gray portree“ on minu suured lemmikud. Tänasest kirjandusest loen ikka ja jälle Andrus Kivirähki „Maailma otsas“, mis on muljetavaldav oma keelelises lihtsuses, kuid samas väga mõtlemapanev, kuidas ja milles me oma elus valikuid teeme. Kõige ilusamad read, mida öelda inimesele, keda armastad, leidsin A. Puškini „Muinasjutt tsaar Saltaanist“: päev ta kõrval tuhmub ära, öö saab temalt päeva sära…

Viimane sündmus või sihtkoht, mis jättis Sulle kustumatu mulje?

Sündmustest andsid tugeva motivatsiooni ja tunde südamesse kolleegide tähelepanu aastapreemia näol ning tudengite soojad tänusõnad.

Külastatud kohtadest on esikohal Mustangi kuningriik, mis kuulub endise keelatud Tiibeti kuningriigina Nepali koosseisu. Mind võlus sealsete inimeste sisemine väärikus, sügav austus elu ning julgus surma ees. Budismile omane vähene väline hiilgus, kuid suur sisemine mõttesära jättis minusse tugeva jälje ja näitab teed edaspidiseks. 

Mida oled viimase aasta jooksul kolleegidelt õppinud?

Olen õppinud kolleegidelt oskuse näha emotsionaalsetes teemades asjalikku ja praktilist külge, mis on hädavajalik kriitiliseks mõtlemiseks ja erinevate olukordade lahti mõtestamiseks. Veel oskan nüüd olulistel hetkedel laia jutu lühidalt kokku võtta nii sõnas kui kirjas. Ja lõpuks on minu armsad kolleegid õpetanud mind kõigi akadeemia aastate jooksul kallistama, mitte ainult tähtpäevadel vaid ka lihtsalt niisama – jällenägemisrõõmust.

Kas ja kuidas kultuuriakadeemias töötamine Sind on muutnud?

Arvasin juba enne siia tööle tulemist ja olen täna samal seisukohal, et kultuuriakadeemias hõljub ringi eriline „akadeemia vaim“ – soe, kohati armsalt boheemlaslik.

Samas soovin, et oleksime traditsioonide hoidmise kõrval vastuvõtlikud ka uuele ja originaalsele,  takerdumata aegunud, mittetöötavatasse versioonidesse stiilis meil on alati nii olnud, kunagi ei ole teisiti tehtud.

Küsimus eelmiselt vastajalt: "Mida teed looduse hoidmise nimel?"

Sorteerin prügi ja kasutan poes riidekotte, kuid tõstan selle küsimuse juures hoopis esile teadlikku tegelemist digiprügiga: hoian silma peal oma IT-seadmete failihaldusel, eelkõige allalaadimistel, mis palju energiaressurssi kulutavad. 

Küsimus järgmisele vastajale

Mis on kasutuim nõuanne, mida oled saanud?