Vilma näituseaknad tutvustavad Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia tudengite ja vilistlaste loomingut, kaasates ka teisi kooli erialasid.
Pärandtehnoloogia – metalli, ehituse, tekstiili ja ringtehnoloogia – erialadel õpitakse tundma ja kasutama traditsioonilisi käsitöötehnikaid. Hoides elus meie kultuuripärandit, otsivad tudengid uusi ja loovaid viise pärimuslike oskuste rakendamiseks tänapäevases maailmas. Seda kõike tutvustavadki Vilma näituseakendel 1–2 kuu tagant vahelduvad väljapanekud.
Pärandtehnoloogia tekstiili eriala IV kursuse tööd, valminud sügissemestril tarbetekstiili praktika ja jalatsivalmistamise aine raames.
Rõivaste autor on Kaia Malõh.
Jalatsite autorid on Monika Sildma, Urve Niinemets, Merili Silivask, Helle Madissoo, Merike Adele Mee, Kaia Malõh, Tiina Kukk, Siiri Kaarelson, Käthlin Palu, Natalia Karu, Laidi Suumann.
Pärandtehnoloogia tekstiili eriala II kursuse silmuskudumise aine raames sügissemestril valminud kindad ja vilistlaste tööd.
Kinnaste autorid on II kursuselt Katrin Kolnes, Ülle Kell, Annika Siiboja, Annely Meerbach, Annely Vattis, Anni Läänesaar, Monika Eerikson, Marleen Sahtel, Kersti Laos, Susan Hallikma.
Advendiajaks on näituseaknale kogunenud üks pilvetäis aisakellasid. Kellukesed on teinud mitu pärandtehnoloogilise metallitöö lendu oma esimesel õppeaastal. Nende valmimist juhendas Mart Reino.
Mõned aastad tagasi alustati meil ringtehnoloogia erialaga.
See koondab endas väiksemal või suuremal määral kõiki siin majas õpetatavaid erialasid.
Õpime materjalide teoreetilist poolt ja käime läbi erinevad tehnikad ja töövõtted nende töötlemiseks ning uuskäitlemiseks.
Sellel aknal olev oli kõik kord kellegi prügi. Metallidest ja klaasikildudest kuni puitmaterjali ja tekstiilini välja.
Õpimegi, kuidas nii aina laiemalt oleks võimalik teha.
Ringsud.
Näitusel esitletakse TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala 4. kursuse tudengite unikaalehte kursuse raames valminud töid. Unikaalehte kursusel anti tudengitele täiesti vabad käed oma ainulaadse ehte loomiseks, ainsaks suunitluseks oli teema “Kõla”. Selle tulemusena on iga valminud ehted väga erinevad ning selgelt on näha iga autori omanäolist käekirja.
Kõiki töid juhendas Eilve Manglus.
Väljas olevad tööd ja nende autorid:
„Noole lend“ on inspireeritud ühest mulle tuttavast helist – vibunööri vabastamise hetkest, kui nool vihisedes lendu läheb ja märki tabab. Selle tunde jäädvustasin ümber kaela keerdunud sulgedeks, mille rootsude asemele on graveeritud noole lennu helilaine. Ehe ühendab liikumise ja heli – mitte kui mälestuse, vaid kestva kogemuse märgina.
Materjal: 925 hõbe
Meid on lapsest peale harjutatud kuulma ja tundma seda, et me pole piisavad või küllaldased. See kõik paneb meid tegutsema, kuid samas ka kannatama. Meie eesmärk on leida üles oma täiuslikkus ning meil tuleb õppida endal kuulma head ja ilusat, sest seeläbi saame taastada oma tasakaalu ja ilu kõiges.
Materjal: 925 hõbe
See ehe keskendub kõla tekitamise ehk antud juhul laulmise tajumisele. Laulmise üks väga tähtis ja minu jaoks kõige nauditavam osa on sellel tekkivate vibratsioonide tunne. Noodikaante vibreerimine käte vahel, kui tugevamad noodid materjali võnkuma panevad, kontides jooksev surin ja energia, mis läbi selgroo üles kuklasse ning sealt edasi ümbritsevasse maailma voolab.
Materjal: 925 hõbe ja rebase kondid
See ehe seob omavahel kokku pea kõige kõlatundlikumad kohad visualiseerides muusika kuulamise kogemust. Eriti head laulu kuulates tekib vahel tunne justkui mässiks see laul end ümber su pea. Seda tunnet annavad edasi ümber pea lendlevaid helilaineid imiteerivad ketid.
Materjal: 925 hõbe ja põdraluu
Minu jaoks on kõla seotud live muusikaga. Sellest tulenevalt olen suur festivalide külastaja. Nii tegingi keti õllepurgi splintidest sümboliseerides metalifestarite vabadust ja kõla. Ripatsiteks on bändide ja artistidega, keda pean endale oluliseks seotud sümbolid.
Materjal: alumiinium, hõbetatud vask ja 925 hõbe
Näitusel on esindatud kollektsioon metallitöö tudengite muinasehete kursuse jooksul valmistatud ehteid. Näha on nii ajastutruud koopiad, kui ajaloolistel leidudel põhinevad autoripoolsete muudatustega ehted.
Väljas olevad tööd ja nende autorid:
Katrin Põdra – kaelaehe
Alvar Umb – kaelavõru
Heikki Saabas – hoburaudsõlg
Kristina Saar – rinnaleht
Randar Põld – rinnaleht
Matis Lendok – rinnaleht
Jaan Lang – ehisnõel
Anne Pavlenko – kaelaehe
Mari Roose – kilpkonnsõled
Näitusel esitletakse TÜ VKA pärandtehnoloogia õppekava metallehistöö eriala tudengite loodud kuhiksõlgi.
Kuhiksõled on Eestile unikaalsed ehted, mille üldsusele tuntumateks kandjateks on seto naised. Kuhiksõlgi on kantud siiski üle Eesti, igal piirkonnal on ka veidi erinev käekiri. Näiteks olid Viljandimaal levinud sõlgedel sõlesuu ümber kiired ja oma vormilt olid nad madalamad. Teadupäraselt pärandatakse kuhiksõlgi enamasti emalt tütrele. Sõle väärtuse moodustas selle suurus, pinna läige ja graveeringute tihedus. Kõige suuremate kuhiksõlgede diameetrid võivad ületada 30 cm.
Kursuse raames tegid tudengid oma meele järele kuhiksõled, pidades silmas traditsiooniliste ehete omapärasid. Kuhiksõle valmistamisel võeti eeskujuks ajaloolised ornamendid etnograafilistel sõlgedel, luues neist omanäolised kujundused. Osad tudengid on saanud inspiratsiooni ka loodusest ja oma pärimusest.
Töid juhendas Evar Riitsaar.
Tööde autorid:
Näitusel on esindatud pärandtehnoloogia õppekava sepatöö tudengite taaskasutuse kursusel valminud esemed. Tudengitele anti ülesanne taaskasutada vanu metallesemeid, et anda neile uus elu täiesti teisel kasutusalal. Juhendaja Mart Reino.
Väljas olevad tööd ja nende autorid:
Noatera on tehtud auto lehtvedrust, pronks on valatud kokku vanadest vase ja tina ülejääkidest, käepidemel on taaskasutatud varasematest töödest üle jäänud naha juppe ja hirve sarve. Käepide on valatud otse noatera külge, selline käepideme valmistamise tehnoloogia katsetus oli noa eesmärk ja tundub, et valmis rahuldavalt.
Valmistatud vähemalt 100 aasta vanusest saani astmest. Käepideme tegemisel on jäetud võimalikult originaalseks väärtustades materjali ja vana sepa tehtud tööd.
Jalutuskepi pea vormi jaoks sai kokku liimitud shotiklaas ja kuusekaunistus.
Pronksi valasin enda varasematest vasktöödest ja tinast kööginõudest. Pulk on taaskasutatud piljardikii ja otsa pehmendus on voolitud hokilitrist.
Kirvepead on leitud vanaraua hulgast, nende vaheline käepide voolitud jalakast.
“Loomaks sündinud” kujutab endast viite Hiina zodiaagi aasta looma, igaüks oma raskuste ja katsumustega valmistatud. Näitusel on maski ja autori ühine teekond, kus autor leidis oma sisemise looma ja looja, mille kombinatsioon kulmineerus viie täiesti oma loo ja iseloomuga maski valmimises. Maskid on meisterdanud TÜ VKA II kursuse dekoraator-butafoorid kursuse “butafooria” raames ning on valmistatud vahtpolüetüleenist, mis on kaetud kanga või karvaga. (Igasugused sarved, kõrvad, silmad ja muud eripärasused on leiutatud parajasti kättesattunud materjalidest.)
Kursuse juhendaja oli Birgit Potter.
Maskide autorid:
Härg - Sandra Liis Pankin
Hobune - Laura Brita Valdvee
Kukk - Kristin Kartau
Rott - Miia Soosalu
Põrsas - Pilleriin Prass
Õppejõu näitused on sari kultuuriakadeemia õppejõudude isikunäituseid. Sarja esimene näitus tutvustab Meelika Hainsoo metallitööd. Meelika on kultuuriakadeemiast saanud nii pärimusmuusika, kui pärandtehnoloogilise metallitöö hariduse. Sellest sügisest peale õpetab ta akadeemias omakultuuri kursust.
Näitusetööd:
Muinasaineline kaelaehe “draakonikummardajad” (materjal: messing, teras, klaas, sitsiriie, 925 hõbe)
Rinnaehe “Mari-Kulda” (materjal: 925 hõbe, kullatud hõbekett, siidiniit)
Rinnaehe “Niidiniduja” (materjal: 925 hõbe ja siidiniit)
Rinnaehe “Kullakuduja” (materjal: 925 hõbe, luu, kullatud hõbekett)
Rinnaehe “Siidisiduja” (materjal: 925 hõbe, granaat)
Kuhiksõlg “õiteaegu” (materjal: 925 hõbe)
Silmadega prees “soojärv” (materjal: 925 hõbe, rohelised kivid)
Kodarraha “Tedrekull” (materjal: hõbetatud vask)
Neli rinnaehet Siidisiduja, Niidikuduja, Kullakuduja ja Mari-Kulda on valminud lõputöö “Neli neitsit. Rõngassõlgedest ja regilauludest inspireeritud rinnaehted” raames.