Viljandi kultuuriakadeemia pärandehituse õpe tähistab 20. juubelit konverentsiga

• Jackson DuBois: „40 aastat käsitöö toel kogukondade loomist“

Timber Framers Guild (Puitsõrestikehitajate Gild, USA) on nelja aastakümne vältel ühendanud ehitajaid, koolitajaid ja kogukondi ühise käsitööpraktika kaudu. Ettekandes jälgitakse gildi kujunemislugu alates varastest vabatahtlikest projektidest, mil Põhja-Ameerikas püstitati lautu, kuni kaasaegsete rahvusvaheliste koostöötegevusteni, mis aitavad säilitada ja uuendada kultuuripärandit. Tuginedes lugudele nii traditsioonilisest kui ka kaasaegsest palkkonstruktsioonist, mõtiskleb Jackson DuBois selle üle, kuidas koos ehitamise praktika on kujundanud mitte üksnes füüsilisi struktuure, vaid loonud ka kestvaid õppimise, hoolimise ja paigatunde kogukondi.

Jackson DuBois (USA) on Timber Framers Guildi tegevjuht. See on organisatsiooni, mis on pühendunud käsitsi palkkonstruktsioonide valmistamise oskusteabe säilitamisele ja arendamisele. Üle kahekümneaastase rahvusvahelise ja Ameerika Ühendriikide kogemusega uurib ta, kuidas traditsiooniline käsitöö, kogukondlik haridus ja rahvusvaheline koostöö põimuvad pärandtehnoloogiliste ehitustavade valdkonnas.

• Thor-Aage Kaminka Heiberg „Kuidas koopiate valmistamine võib lisada teadmisi käsitöö uurimisse? Näiteid Trondheimis asuvast Stiftsgårdenist“

Autor kasutab oma ettekandes näitena Norra Trondheimis asuva Stiftsgårdeni aknaid, et näidata, kuidas käsitööoskusi saab rakendada pärandi uurimises. Lähtudes põhiteadmistest ja oskustest objekti tõlgendamisel ja mõistmisel, on võimalik kujundada hüpotees kasutatud tööriistade ja tehnikate kohta. Tööriistade ja esemete koopiate valmistamine võib olla tõhus viis mitte ainult hüpoteesi testimiseks, vaid ka uute küsimuste esiletoomiseks, mis seni on olnud varjatud või raskesti ligipääsetavad.

Thor-Aage Kaminka Heiberg (Norra) on meister-tisler, kes õpetab praegu traditsioonilist tisleri- ja puusepatööd Norra Teaduse ja Tehnoloogia Ülikooli (NTNU) Traditsioonilise ehituskäsitöö bakalaureuseõppe programmis. Tema töökogemus ulatub kirikuorelite ehitamisest ja kaasaegsest treppide tootmisest kuni pärandhoonete säilitamiseni kohalikus vabaõhumuuseumis. Oma karjääri jooksul on ta tundnud suurt huvi ja kirge käsitööoskuste rakendamise vastu ning on nüüd spetsialiseerunud käsitööriistadega tehtavale tisleritööle.

• Erki Markson „Muinsuskaitse Teravmägedel“

Ettekandes tutvustatakse arhitektuuripärandi säilimist toetavaid arendus- ja uurimisprojekte, mida Teravmägede muuseumis (Svalbard museum) ellu viiakse. Antakse ülevaade kohalikest ehitusmälestistest ja nende hoiuga seotud töö eripäradest ning väljakutsetest.

Erki Markson (Norra/ Eesti) on Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse õppekava 1. lennu vilistlane (2009), kes asus peagi pärast lõpetamist tööle Norra, kus viis ennast kurssi sealse traditsioonilise ehituse töövõtete ja eripäraga. Praegu töötab Erki Teravmägede muuseumis (Svalbard museum) muinsuskaitse objektide puusepana.

• Joosep Metslang „Mis need puitõhikud on? Märkmeid ajaloost ja valmistamisviisidest“

Puitõhikud on kokkuvõtvalt laastud, pilpad, sindlid ja kimmid, mida läbi aastasadade on Eestis ja lähiümbruses väga erinevate hoonete katuste katmisel kasutatud. Ettekanne võtab kokku eri katusekatteliikide ajaloo, valmistamise ja paigaldamise. Puitõhikuid on kasutatud väga erinevatel hoonetel, neid saab rakendada ka kaasaja restaureerimistegevuses.

• Joosep Metslang „Märkmeid Eesti keskaja hansalinnade puitarhitektuurist”

Ettekandes saab esmase ülevaate Eesti hansalinnade 15.-16. sajandite peamiselt elumajade puitkonstruktsioonidest, sh Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi arheoloogiliste leidude palk- ja sõrestikhooned. Tänaseni on säilinud mitmed Tallinna vanalinna keskaegsed katusetarindid.

Joosep Metslang (Eesti) on Eesti Vabaõhumuuseumi museaalhoonete konserveerimise osakonna juht, kelle vastutusel on ligi 80 eksponaathoone korrashoid. Lisaks sellele korrastab ta muuseumis leiduvaid tuhandeid jooksvaid meetreid aedasid. 2025. a. sügissemestril alustas ta doktoriõpinguid Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi humanitaarteaduste valdkonna kunstiajaloo osakonnas ning uurib Eesti hansalinnade elamute keskaja puitarhitektuuri. Doktoritöö juhendajateks on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kunstiajaloo osakonna professor PhD Anu Mänd ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur PhD Villu Kadakas.

• Adam Miller „Punutud kaarsillad: traditsioonilise käsitööoskuse ajalugu ja taastamine Hiinas“

Kagu-Hiina punutud kaarsillad on põnevatele konstruktsiooniprintsiipidele tuginev traditsioon, mis erineb oluliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasutatavatest. Kunagi peeti neid oskusi kadunuks, kuid sajanditevanused käsitööoskused ja -teadmised, mis on vajalikud nende sildade ehitamiseks, on hiljuti elanud läbi märkimisväärse taassünni. Ettekandes tutvustatakse välitööd, mis hõlmas üle 60 Hiina silla vanusega 450 aastast kuni veel lõpetamata konstruktsioonideni.

Adam Miller (USA, www.adammillercarpentry.com ) soovib hoida eri kultuuride kontekstis töötades puutöötraditsioone elus ja arenevana. Ta on ajakirja Timber Framing (Timber Framers Guildi tehniline väljaanne) toimetaja, tegutseb aktiivselt õpetajana ning on Kominka North America (www.kominkanorthamerica.com) kaasasutaja. See on ettevõte, mis on pühendunud ohustatud Jaapani puitkonstruktsioonide kohandatud taaskasutusele välismaal.

• Madis Rennu „Välitöömärkmeid laastukatuste vastupidavusest“

Välitööde eesmärgiks oli vaadelda, millised tegurid võivad avaldada mõju laastudest katusekatte vastupidavusele. Küsitleti ka majaomanikke, kel olnud erinevaid laastukatuseid ning koguti andmeid 20 erineva katuse taustaloo ja käekäigu kohta 25 aastase perioodi jooksul. Laastukatuse paigaldustehnika on nüansirohke ning olukorda komplitseerib omakorda sageli konkreetse katuse tarbimiskontekst, mille juures on omanikul mitmeid võimalusi teadlikult olukorda parandada.

Madis Rennu (Eesti) on hariduselt etnoloog. Õpingute kõrvalt tegutsenud ka katuselööja ning laastulõikajana. Magistritöö kaitses Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal Eesti kiviaedade ehitusest (2007). Alates 2008. aastast õppejõud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnas. Õpetanud erinevaid iseseisva uurimistööga seonduvaid aineid ja korraldanud . Oma artiklites käsitlenud tänapäeva puutööd nii tehnoloogilisest kui ka kogukondlikust vaatenurgast. Alates 2012. aastast Studia Vernacula tegevtoimetaja.

• Andres Uus „MTÜ Vanaajamaja kogukondlikud ehitusprojektid“

Ettekandes tutvustatakse MTÜ Vanaajamaja poolt alates 2012. aastast teostatud kogukondlikke ehitusprojekte: Järuska katusega silla ehitamine Rannapungerja jõele, Puutli Püha Nikolai õigeusukiriku restaureerimine, EAÕK Lalsi Püha Nikolause kiriku taastamistööd, kolme pukktuuliku taastamine Vilsandil, Abruka Maarja kabeli ehitamine ning Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Miikse Ristija Johannese kiriku taastusremondis osalemine.

Andres Uus (Eesti) on MTÜ Vanaajamaja üks asutajatest. Lõpetanud Eesti Maaülikoolis metsatööstuse magistrantuuri (2003) ja maaehituse magistrantuuri (2013), läbinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse. Ehituspuusepa kogemusi omandanud Šotimaal, Kanadas, USA-s, Saksamaal, Poolas, Prantsusmaal. Palkehituse ja palkhoonete taastamisega tegelenud ligi 30 aastat. Palkehituse ettevõtte OÜ Hobbiton ja puithoonete restaureerimise ettevõtte OÜ Vana Maja kaasomanik. Õpetab palkehitust TTÜ Tartu Kolledžis ja Eesti Maaülikoolis.

• Lauri Vaher „Perifeersed käsitööpärandi tehnoloogiad: laineliste profiil-liistude valmistamine ja ornamentaalne treimine. Rekonstruktsioon ja käsitööpraktika teadvustamine Malmsten LiU-s“

Ettekanne käsitleb kahte barokiajastu puutööriista – laineliste profiil-liistude valmistamise seadet ja ornamentaalset treipinki – kui varaseid näiteid käsitöö mehhaniseerimisest. Linköpingi Ülikooli Malmsteni osakonnas rekonstrueeritud ja töösse rakendatud autentsete seadmete koopiate kaudu uuritakse nende kultuuriloolist ja teaduslikku väärtust tehnilise kunstiajaloo, konserveerimise-restaureerimise ning käsitööhariduse kontekstis. Need perifeersed käsitöötehnoloogiad esindavad peaaegu kadunud mehhaniseeritud käsitöö traditsiooni, mille säilitamine on oluline oskuste hoidmiseks. Demonstratsioonid ja videodokumentatsioon näitavad, kuidas nende abil on loodud madalreljeefsed ja geomeetrilised pinnad. Ettekanne käsitleb ka rekonstruktsioonide tähendust tänapäevase tootmise jaoks: kuidas kraapimise, mitte lõikamise kineetika võib anda uusi võimalusi CNC-masinate arendamisel, et saavutada tiheda lehtpuuga töötamisel parem pinnakvaliteet ja uued ornamenditüübid. Ajalooliste mehhanismide taaselustamise kaudu rõhutatakse nende potentsiaali nii kultuuripärandina kui ka tulevikuuuenduste katalüsaatorina.

Lauri Vaher (Eesti / Rootsi) töötab praegu Linköpingi Ülikooli Malmsteni osakonna mööblikultuuri lektorina, koolitades koos kolleegidega mööblidisainereid, tislerimeistreid ja sadulseppasid Stockholmi Lidingö kampuses. Tulevikku suunatud interdistsiplinaarses õpikeskkonnas peab Lauri loenguid mitmetel teemadel, pakkudes ajaloolist perspektiivi ja õppetunde minevikust. Õppetöö kõrval teeb ta vabakutselisena koostööd kohalike arhitektide, kunstnike, käsitööliste ja meistritega.

• Andres Veel: „Pärandehitus: kes, kus, mis, kellele ja miks?“

Ettekandes käsitletakse pärandehituse rolli Eesti ehitusmaastikul, pakkudes nii tagasivaadet kui ka tulevikuperspektiivi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala arengutele ja suundadele.

Andres Veel (Eesti) on Viljandi Kultuuriakadeemia pärandehituse III lennu vilistlane, Hiiumaa Ametikooli palkmajaehitaja ning puitehitiste restaureerimise õppekavade juhtõpetaja. Lisaks tegutseb ta nanoettevõtjana, keskendudes traditsioonilisele käsitööehitusele.

• Leele Välja „Laastud, kimmid ja sindlid moodsas arhitektuuris“

Ettekandes käsitletakse pärandtehnoloogiliste puitkatusekattematerjalide nagu sindel, kimm ja laast – kasutamist 21. sajandi kaasaegses arhitektuuris. Sarnaselt rahvamuusika uustõlgenduste populaarsusega kultuuriväljal on ka arhitektuuris märgata kasvu huvis pärandist inspireeritud lahenduste vastu, kuigi see on märksa haruldasem ja elitaarsem nähtus.

Leele Välja (Eesti) on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia ehituse eriala õppejõud arhitektuuri ajaloo, muinsuskaitse ja pärandihoiuga seonduvates ainetes. Lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloolasena 1993. aastal ja kaitsnud magistrikraadi 2004. aastal Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja restaureerimise erialal. Ta peab oma missiooniks arhitektuuriajaloo ja pärandivaldkonna tutvustamist ühiskonnas laiemalt, nii loengutena kui ka kirjasõnas. On kirjutanud mitmeid raamatuid, olnud paljude väljaannete koostaja, toimetaja ja kaasautor.