Videokujunduse tudeng Deili: "Nelja aasta jooksul saadud toetus ja vabadus on aidanud mul avastada ja arendada oma isiklikku loomingulist keelt“

Deili Post on etenduskunstide visuaaltehnoloogia eriala videokujunduse suuna neljandal kursuse tudeng. Loomingulise väljendusvahendina kõnetab teda enim video, sest see on tema sõnul justkui mustkunst – illusioon, mis tekib valguse ja varju kiirel vaheldumisel. Enda sõnul on ta avatud erinevatele projektidele, kuid erialaselt kaldub tegutsema teatri- ja filmimaastikul. Teda huvitavad eelkõige eksperimentaalsemad ja reaalsustaju nihestavad lahendused.

Küsisime Deililt, mis tõi ta kultuuriakadeemiasse õppima, milliseid võimalusi on õpingud talle loonud ning mis on teda kõige enam üllatanud.

Image

Mis pani sind huvituma videokujundusest ja miks otsustasid tulla õppima just kultuuriakadeemiasse?

Kultuuriakadeemia jõudis minu huvisfääri juba põhikooli lõpus läbi Võru Draamastuudio „Müüdud Naer“, mis äratas minus huvi teatrivaldkonna vastu. Üheks siia tulemise põhjuseks oli ka Viljandi linn ise. Kuna olen pärit samuti väikelinnast, tundus Viljandi võrreldes Tallinnaga palju kodusem. Silma jäi ka linna elav kogukonna- ja kultuurielu ning omapärane arhitektuur. Viljandit külastades tundsin, et just siin tahaksin veeta oma ülikooliaastad.

Tol hetkel oli mul pigem plaan õppida näitlejaks, kuid gümnaasiumi lõpetamise aastal sellele erialale vastuvõttu ei toimunud. Kuna ma ei soovinud vaheaastat võtta, otsustasin teha n-ö eelsoojenduse TÜ VKA videokujunduse erialal. Sageli leiame oma tee ootamatute pöörete kaudu ning juba esimese aasta lõpuks oli videokujundus muutunud mulle südamelähedaseks.

Milliseid erialaseid võimalusi on õpingud sulle võimaldanud?

Kolme aasta jooksul on meil igal semestril ette nähtud kahe nädala pikkune praktika väljaspool kooli – kas mõnes Eesti või välismaa teatris, produktsioonifirmas või mõnes muus loomingulises projektis. Lisaks toimuvad pidevalt koostööd teiste TÜ VKA tudengite projektides, eelkõige semestrilavastuste raames. Etenduskunstide osakond toimibki omamoodi teatrisüsteemina, kus saad idee elluviimiseks meeskonna kokku panna oma kooli inimestest.

Oma esimese praktika läbisin Narvas Vaba Laval 100% Narva lavastuse juures, kus abistasin videolahenduse elluviimisel ning olin ka kaameraoperaator nii proovides kui etendustel. Minu juhendajaks oli multimeediaspetsialist Laura Romanova, kellega olen ka pärast praktikat koostööd jätkanud. Näiteks olen kahel korral osalenud Narvas toimuval Vabadus Festivalil videotehnilise assistendina.

Alates teisest kursusest on visuaaltehnoloogia tudengitel võimalik minna kevadsemestril välispraktikale Prantsusmaale. Nii sattusin ka mina Lyonisse, kus töötasin kuu aega LED-ekraanidele spetsialiseeruvas üritustehnika rendifirmas. See oli minu jaoks suur väljakutse, sest reisisin esimest korda üksi välismaale, kuid kogemus rikastas mind nii erialaste teadmiste kui ka uute kontaktidega.

Image

Kas on mõni projekt või töö, mille üle oled õpingute jooksul eriti uhke?

Iga projekt on omamoodi samm edasi järgmiste projektide suunas. Kuigi olen aastate jooksul muutunud kogenenumaks, avastan igas uues projektis endiselt midagi tundmatut. Seetõttu kannan endaga kaasas uhkusega kõiki projekte, mille kallal olen töötanud.

Eriti eredalt meenub 2024. aasta suvel Baltoscandalil toimunud lavastus „KIBE“, kus töötasin videokujundaja ja -tehnikuna. See oli minu esimene suurem kooliväline projekt. Vajadusel sain konsulteerida õppejõududega ning toeks oli ka vanema kursuse videokujundaja Tom Tristan Kidron.

Protsessi käigus tekkis minus ebakindlus – kas mul on piisavalt pädevust, et selle kõigega hakkama saada? Lavastuses tuli luua videolahendus, millega sai etenduse lõpus „keerata aega tagasi“. Selleks salvestasime etenduse jooksul erinevate kaameratega videoklippe, mida näitasime lõpus vastupidises kronoloogias.

Tagasi vaadates ei tundugi see lahendus enam nii keeruline, kuid tol hetkel oli see minu jaoks suur samm enesekindluse suunas. Mäletan selgelt hetke, kui pärast pikka ettevalmistust festivali melus mõistsin: „Ma sain hakkama – ma olen videokujundaja.“

Image

Mis on kultuuriakadeemias õppimise juures sind kõige rohkem üllatanud või mida sa enne õppima tulekut ei osanud oodata?

Tulles ülikooli põhikooli ja gümnaasiumi süsteemist, kus ei olnud väga palju ruumi isiklikuks loominguliseks väljenduseks, üllatas mind kultuuriakadeemia vaba ja mõnus õhkkond. Õpe on küll akadeemiline, kuid õppejõudude ja tudengite vahel valitseb pigem kolleegilik suhe, kus kõigil on üksteiselt midagi õppida.

Nelja aasta jooksul saadud toetus ja vabadus on aidanud mul avastada ja arendada oma isiklikku loomingulist keelt. Tunnen, et ma ei ole siin lihtsalt nimi nimekirjas, vaid päriselt märgatud inimene. Näiteks tervitab meie etenduskunstide õppekorraldaja Margit Simenson mind alati isiklikult ja tunneb huvi, kuidas mul läheb.

Praegu töötad lõputöö raames oma esimese filmi kallal. Mis on olnud selle loomise juures kõige põnevam või suurem väljakutse?

Otsustasin lõputööna astuda režissööri rolli ja anda võimaluse omaenda ideedele ja fantaasiale. Olen varem tegutsenud monteerija, operaatori ja videokujundajana, kuid nüüd vastutan kogu loomeprotsessi suunamise eest.

See on toonud kaasa palju küsimusi: kuidas kirjutada stsenaariumit, mis annab edasi minu visiooni; kuidas seda edasi arendada filmiks; kuidas oma ideid meeskonnale selgelt kommunikeerida; kuidas juhendada näitlejaid ning hoida võtete käigus selget sihti.

Kui keskenduda korraga kõigele, võib see tunduda hirmutav. Seetõttu olen õppinud liikuma samm-sammult: esmalt keskendun kirjutamisele, seejärel tehnilistele lahendustele. Suurte loominguliste projektide puhul aitab see lähenemine hoida fookust ja rahu.

Image

Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat ja miks?

„Omamoodi“ – sest Viljandi kultuuriakadeemias on ja siia tulevad omamoodi inimesed ning koos teeme asju omamoodi. See ongi selle kooli võlu.

Etenduskunstide õppekava

Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide õppe eesmärk on ühendada kõiki arusaamu ja oskusi, mida vajab kunstnik, kes tegutseb etenduskunstide mitmepalgelises ja kiiresti tähendusi muutvas maailmas. Õppes väärtustame teooria ja praktika tihedat sidumist, valdkonnaülesust, sotsiaalset tundlikkust ning enda kunstnikupositsiooni mõtestamist maailmas laiemalt.

2026. aastal toimub vastuvõtt visuaaltehnoloogi (spetsialiseerumisalad: valguskujundaja, videokujundaja ja dekoraator-butafoor) ja tehnilise produtsendi erialale.

LOE LÄHEMALT