Selgusid ringtehnoloogia loomekonkursi "Parandan maailma oma kätega" võidutööd

5. detsembrist 2025 kuni 1. märtsini 2026 toimunud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ringtehnoloogia eriala konkursi "Parandan maailma oma kätega" võitjad on selgunud. Konkursile laekus kokku rekordilised 45 toredat taaskasutusprojekti. Töid hindasid Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava õppejõud.

2026. aasta loomekonkursi võitjateks osutusid:

I koht-II koht

Ken-Kaarel Külaots „ Vanast jalgrattarehvist porilauad“
Mairo Seire „Mälö“ (Pärast viimast pidupäeva, Kuldne varjupaik, Tiivalöök)

III koht

Lille Riin Kask „TEKSAMORFOOS“

Publiku lemmik

Grete Kürsa „Alumiiniumpurkidest topp“ (167 häält)

Loomekonkursi töid sai hinnata pärandtehnoloogia õppekava ringtehnoloogia eriala Facebooki lehel. Seitsmeliikmeline žürii tegi konkursitöödest esialgse valiku ja publik sai enda lemmiku valida (vajutades "meeldib/like").

Auhinnafondi jaotus on järgmine: I-II koht 250 € ning III koht ja publiku lemmik 100 €. Auhinna saajatega võetakse ühendust. Lisaks pakume võitjatele tasuta osalemist 13.-15. aprillil Noore Meistri Koolis.

Tutvu võidutöödega

Ken-Kaarel Külaots „ Vanast jalgrattarehvist porilauad“

Image

Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:

Mu jalgratta rehvid olid kergelt pragunenud, seega otsustasin need välja vahetada. Vanu rehve ei tahtnud kohe ära visata, sest tekkis tunne, et neid võiks veel millekski kasutada. Samal ajal muutusid ilmad porisemaks ja rattal puudusid porilauad, mis tegi sõitmise ebamugavaks. Poest sobivaid porilaudu ei leidnud, kuid märkasin, et vana rehvi kuju meenutab üllatavalt palju porilaua oma.

Katsetamise käigus avastasin, kuidas anda rehvitükile laiem vorm ja kuidas see jalgratta külge kinnitada. Kasutasin lihtsaid vahendeid: painutasin tugitraadi armeerimistraadist ning kinnitasin selle külge rehvi, kuhu tegin avad kaablivitsade jaoks, et need sellega fikseerida. Ülejäänud kinnitused tegin samal meetodil otse rattaraami külge.

Tulemuseks on elastne, kolinavaba ja vastupidav porilaud. Eriti rahul olen sellega, et materjal ei läinud prügimäele, vaid sai uue, praktilise elu. Ühest vanast rehvist valmisid nii esimene kui ka tagumine porilaud.

Mairo Seire „Mälö“ (Pärast viimast pidupäeva, Kuldne varjupaik, Tiivalöök)

Image

Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:

Esitan konkursile 3 tööd:

1. Pärast viimast pidupäeva – kleit on loodud vanaema vanast valgest laudlinast, mis kandis pere tähtsate sündmuste mälestusi. Materjal värviti helesiniseks ning kleidile lisati heintest seelik.
2. Kuldne varjupaik – mantel on valmistatud pööningult leitud naturaalsest heinast, mida kasutati täitematerjalina klassikalise puhvis silueti sees.
3. Tiivalöök – kleit on loodud vanast sametkangast ning kaunistatud käsitsi lõigatud plastikust peegelliblikatega, mis püüavad valgust ja loovad liikudes muutliku visuaali.

Lille Riin Kask „TEKSAMORFOOS“

Image

Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:

Töö valmis EKA ja TalTechi ühisprojekti TID (Tuleviku Insener Disainer) raames. Materjalidena kasutasin Tallinki vanu voodilinu ja Uuskasutuskeskuse defektidega teksasid. Eesmärkideks oli lähtuda väärtustavataaskasutuse ja nullkulu põhimõtetest. Valmis kolm eset: teksa- ja voodilinaribadest põimitud kimono, teksa ülemistest osadest (kus olid lukud) seelik ja teksaniidist topp.

Grete Kürsa „Alumiiniumpurkidest topp“

Image

Autor on oma töö kohta öelnud järgmist:

Töö idee tuli kogutud alumiiniumpurkide küljest saadud juppidest, millega purke avada. Tahtsin need ära kasutada, kuid sain aru, et nendest üksi ei piisa, seega otsustasin kasutada ka ülejäänud purgi materjali, lõigates seda kääridega, torgates nõelaga ja painutades kätega. Purgi avamise jupid ühendasin omavahel ühendusrõngastega nii pikaks ketiks, et oleks võimalik kõik omavahel kokku kinnitada. Tavalistest ja igapäevastest esemetest sai midagi ainulaadset ja erilist.