Muusika õppekava tudeng Paul: „Muusikas ei ole ühte õiget teed – see on pidev õppimine ja avastamine“
Paul Neitsov on eesti kitarrist ja laulukirjutaja, kes on tuntud oma virtuoosse mängustiili ja mitmekesise muusikalise käekirja poolest. Sellel õppeaastal alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias muusika õppekava koolimuusika erialal.
Küsisime Paulilt, mis tõi ta kultuuriakadeemiasse õppima, kuidas loodab ta õpitut rakendada oma karjääris ning mida soovitab ta algajale muusikule.
Mis tõi sind õppima kultuuriakadeemiasse koolimuusika erialale?
See oli loogiline samm – muusika on olnud osa minu elust juba väga varakult, kuid tahtsin sügavamalt mõista ka pedagoogikat ja muusikahariduse olulisust. Mul on olnud suurepäraseid õpetajaid, kelle mõju olen oma arengus selgelt tajunud, ning nüüd tunnen, et tahaksin ka ise panustada. Lisaks pakub alati huvi õppida midagi uut, mis avardab silmaringi ja annab värskeid ideid.
Kuidas loodad koolimuusika erialalt saadud teadmisi oma muusikukarjääris rakendada?
Esinemised ja looming on üks osa minu teekonnast, kuid koolimuusika eriala annab parema arusaama, kuidas teadmisi edasi anda. Kindlasti saan neid oskusi kasutada töötubades, meistriklassides ning ka oma lavalist suhtlust arendades. Õpetamine aitab ka iseennast paremini mõista – vahel avastad just teistele seletades midagi uut. Võimalus õpetajana tegutseda on suurepärane.
Kuidas leiad tasakaalu õpingute ja muude tegemiste vahel?
See on kindlasti üks suuremaid väljakutseid, sest mu ajakava on tihe. Samas, kui tegeled millegagi, mis sind tõeliselt huvitab, siis leiad selleks aja. Prioriteetide seadmine ja ajaplaneerimine on võtmetähtsusega. Lisaks toetavad õpingud ja mu karjäär teineteist – üks täiendab teist.
Kui peaksid andma algajale muusikule ühe soovituse, mis see oleks?
Ära karda katsetada ja olla uudishimulik! Muusikas ei ole ühte õiget teed – see on pidev õppimine ja avastamine. Harjuta, kuula erinevat muusikat ja ära pelga eksimusi, sest need on osa arengust. Ja mis kõige tähtsam – tee muusikat kire ja rõõmuga, mitte ainult tehniliselt korrektselt.
Kui sa saaksid ajas rännata ja veeta päeva ükskõik millise muusikuga, kes see oleks ja miks?
Tõenäoliselt Johann Sebastian Bach. Ma ei kujuta ette, milline kogemus oleks istuda tema kõrval ja näha, kuidas tema aju töötab. Kui palju tema loomingus oli improvisatsiooni? Milline oli tema päris igapäevaelu muusikas? See aitaks tajuda muusika universaalsust ja ajatut olemust.
Mis on kõige lõbusam või meeldejäävam hetk, mis sinuga laval juhtunud on?
Laval juhtub kõike, aga üks erilisemaid hetki oli, kui mängisin lugu ja järsku tuli lavale koer, kes istus mu kõrvale ja jäi kuulama. See oli nii ootamatu ja ehe, et nii publik kui mina ise hakkasime naerma ja nautisime hetke. Muusika ühendab, vahel ka väga ootamatul moel.
Kui peaksid kirjeldama kultuuriakadeemiat muusikapalana, mis lugu see oleks ja miks?
Midagi samaaegselt väljakutsuvat ja mitmekülgset, näiteks Queen’i „Bohemian Rhapsody“. Seal on kõike – rahulikke ja kauneid osi, keerulisi harmooniaid, plahvatuslikke momente – ja see ei muutu kunagi igavaks. Kultuuriakadeemia on samasugune: inspireeriv, väljakutset pakkuv ja pidevalt arenev.
Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat?
Avardav. See keskkond paneb sind nägema muusikat ja loomingut uues valguses ning avab palju uksi, millest sa võib-olla varem teadlik polnud.
Loe veel sarnaseid uudiseid
